Jaak Allik: valijad ei hinda juba täidetud lubadusi, vaid ootavad uusi ({{commentsTotal}})

{{1525782060000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Staažika poliitiku Jaak Alliku (SDE) sõnul on Sotsiaaldemokraatliku erakonna langenud toetuse taga asjaolu, et erakond on täitnud oma lubadused, mida valija võtab loomulikuna. Sotside põhihäda on tema hinnangul see, et puuduvad uued lubadused.

"Me oleme täitnud kõik suuremad lubadused, mida andsime aastatel 2014-2015. Lastetoetused, tulumaksuvaba miinimumi tõus, tervishoiu rahastamine, matusetoetus, riiklik huvitegevus jne. Aga samal ajal on paradoksaalsel kombel meie reiting langenud," rääkis Allik ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

"Minu vastus sellele vastuolule on, et valijad ei hinda täidetud lubadusi, vaid nad võtavad seda loomulikuna. Valija ütleb, et tegite ära ja nii olekski pidanud olema. Nüüd on sotsidel see põhihäda, et meil pole uusi lubadusi. Ja see oli ka tegelik põhjus, miks Jevgeni Ossinovski lahkus valitsusest," märkis Allik

"Võin konkreetse näite tuua. Kui ma ise olin minister ja riigikogu liige, siis eks ikka tuli teha otsuseid, kus anti raha mingile piirkonnale. Mis oli aga huvitav, ma sain valimistel vähem hääli neist valdadest, kuhu ma olin toetusi andnud ja rohkem sealt, kuhu polnud andnud. Seega, minu nägemuses on sotside toetuse languse probleemid mujal kui väheses teavituses ja enesekiituses."

Alliku sõnul ei ole praegu põhjust rääkida Jevgeni Ossinovski taandumisest sotside esimehe kohalt, vaid ära tuleks oodata, milliste lubaduste ja programmiga valimistel välja tullakse.

"Aga see, et ta ministri kohalt lahkus - ka ajakirjandus müstifitseerib meil valitsust liiga palju. Mina julgen öelda, et hetkel otsustavad küsimusi kolme koalitsioonierakonna esimehed."

Allik tõi välja, et sotside toetus on langenud venekeelsete valijate seas, aga sama on juhtunud ka Keskerakonnaga.

"Vene valijate lootused valitsusele pole siiani täitunud mitte üheski kolmes neile olulises küsimuses: kodakondsus ehk hallipassimeeste küsimus, venekeelne haridus, Eesti-Vene suhted. Praeguses valitsuse koosseisus ei saa varem antud lubadusi ellu viia," vihjas Allik võimuliidu kolmandale osapoolele (IRL).

Alliku hinnangul pole siiski lahendus hallipassimeestele kodakondsuse kinkimine, vaid lihtsustada tuleks neile kodakondsuse andmist.

"Niisama anda ei ole mõtet. Hallipassimehi on jäänud 80 000 ja enamvähem pooled neist sooviks Eesti kodakondsust. Kui me töötaks välja selle lihtsustatud korra, siis väheneks hallipassimeeste arv 30-40 000 võrra. 20 000 polegi õigust Eesti kodakondsust saada ja ülejäänud valivad Vene kodakondsuse. Ehk see seltskond, kes on Eestis sündinud ja kelle vanemad on siin sündinud, neile tuleks välja töötada võimalus saada lihtsustatud korras kodakondsus. Aga seda ei saa teha üks erakond, see peab olema parlamendi ja valijate enamuse soov. Kas see on olemas on, näitab aeg ja valimised."

Allik hindas ka sotside ja EKRE vastandumist, mis siiani on väljendunud EKRE toetuse tõusus ja sotside oma vähenemises.

"Siin ei saa tuua otsest paralleeli aastaid kestnud Reformierakonna ja Keskerakonna vastandamisega. Ossinovski vastandas EKRE-le väärtuspõhiselt. Ta ütles, et siin on see punane joon meie erakonna jaoks ja sellest me ei tagane. Selgus, et see valijaskond, kellele see on oluline, oli väike. Aga ma tunnen ka EKRE valijaskonda, sest olin ju kunagi selle eelkäija Rahvaliidu liige. EKRE praegune käekiri on väga sarnane käekiri Rahvaliidule 2003. aastal edu toonud käekirjale, mis põhines valitsusele vastandumises ja lihtsates lahendustes valijate jaoks. Sellest saadav edu lõpeb hetkel, kui saadakse võimule. Nii läks ju ka Res Publicaga, kes kogus valimistel 27 protsenti toetust, aga kahe aastaga langes see vaid kahele protsendile."

EKRE kasvanud toetust venekeelsete valijate seas põhjendas Allik sellega, et EKRE on hakanud end teravalt vastandama Eesti välispoliitilistele seisukohtadele.

"EKRE seisukohad Süüria teemal või Skripali juhtumis, eks selles peegeldu osade vene valijate toetus EKRE-le."

Eesti-Vene suhetest rääkides leidis Allik, et need on üsna madalseisus.

"Merkel sõidab Sotši ja Macron Peterburi majandusfoorumi aukülaliseks. Kui mõni meie minister sama teeks, siis järgneks suur skandaal. Meil pole Venemaaga ministrite tasandil aastaid kontakte olnud. Viimane tipp-poliitik oli Ilves, kes käis 2009. aastal Moskvas. See oli aasta pärast Gruusiat ja Ilves ei pidanud seda ebasobivaks."

9. mai tähistamisest rääkides leidis Allik, et sel päeval peaks Eesti riigijuhid eesotsas peaministri ja presidendiga pronkssõduri juures käima, et võtta ühiskonnas maha pingeid ja võtta relvad neilt, kes ei tule pronkssõduri juurde mitte hukkunuid mälestama, vaid propagandat tegema ja meelsust avaldama.

"Me vajaks Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärki ja siin on tegu olnud meie enda möödalaskmisega. Juba Lennart Meri rääkis, et tollasest Tõnismäe pronkssõduri kohast võiks midagi sellist teha. Leonhard Lapin jõudis mingite eskiisideni. Pronkssõdur pole ju mingi Aljoša, vaid kurb eesti mees. Selle monumendi saanuks ümber kujundada, kus lehvinuks näiteks kõikide sõja võitnud riikide lipud, aga ka Eesti oma. Seal peaks toimuma igal aastal riiklik tseremoonia. Siis poleks sellest saanud Aljošat. Aga me lasime hea aja mööda. Aga kui nüüd riigijuhid seal käiksid, siis võtaks see ära laetuse. Võtaks võimaluse neilt inimestelt, kes ei mälesta seal esivanemaid, vaid kes tahavad protestida."

Algatusest Eesti 200 rääkides nentis Allik, et kõik head ideed ja ettepanekud kipuvad riigikogus sumbuma.

"Võtame näiteks ettepanekud hariduse või teaduse rahastamise osas. Kui need jõuavad kultuurikomisjoni, siis kui palju on seal teadlasi? Kui Eesti 200 midagi hariduse osas välja käib, siis on neil lõpuks vastas haridusministeerium, mis pole tänu kaadri voolavusele ka enam teab mis ajutrust. Ja igasugu reform või algatus takerdub."

Alliku hinnangul tuleks saavutada, et riigikogu muutuks päriselt asjatundjate koguks.

"Praegu on üks inimene ühel päeval maaelukomisjonis, järgmisel riigikaitsekomisjonis ja ülejärgmisel kultuurikomisjonis. Meil ei ole vaja elukutselisi poliitikuid, vaid oma ala asjatundjaid parlamenti. Paraku arukamad ja edukamad riigikogusse ei kandideeri. Nad kaotaksid seal oma kvalifikatsiooni ja saaksid poliitiliselt märgistatud."

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: