Jaak Allik viitas Eesti koostöö kogu poolt juba kolm aastat tagasi välja pakutud lahendustele, millega poliitilisel tasandil pole aga edasi liigutud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ettepaneku kohaselt võimaldataks riigikogu liikmetel jätkata senist professionaalset tegevust ja selleks kaotataks enamik töökohapiiranguid.

Tööaega muudetaks ning korralised istungjärgud toimuksid näiteks kord kuus kokku viis päeva. Senine töökoormus ja tasu säiliks riigikogu esimehel ja aseesimeestel, fraktsioonide ning alatiste komisjonide esimeestel ja aseesimeestel.

Nii-öelda lihtliikmete tasu vähendataks ja hüvitataks riigikogu tööga seotud kulutused. Allik tõi sel nädalal Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos välja, et sisuliselt jääks riigikokku alaliselt tööle 31 liiget. Ülejäänud 70 jätkaksid põhitööl ja koguneksid Toompeale vaid sessioonidele.

Allik selgitas oma ettepanekuid rahvusringhäälingu veebisaates "Otse uudistemajast".

"Praegu riigikogu tööaeg nende kolme nädala jooksul täiskogude ???osakaal??? on maksimum 30 tundi. Ta ei ole sedagi. Probleeme ei ole, on tahtmine, on otsustavus. Sellepärast, et praegu Eesti arukamad ja edukamad inimesed ei kandideeri. Neil ei ole mingit soovi minna sinna (riigikokku - toim.) ja kaotada oma kvalifikatsioon, teha ennast nii-öelda poliitiliselt märgistatuks ja siis on nad kõik, kes teeb liikumist, kes teeb survegruppi, kes avaldab mingeid eksperthinnanguid. Parlament peaks koosnema spetsialistidest. Aga see inimene võiks olla ühel alal hea spetsialist, tal peaks olema elukogemus, empaatia, et näha seoseid ühiskonnas," kommenteeris Allik.

Eesti koostöö kogu ettepaneku järgi eeldaksid muudatused põhiseaduse ning mitme niinimetatud konstitutsioonilise seaduse muutmist.

Ka vandeadvokaat Jüri Raidla on korduvalt osutanud vajadusele riigikogu reformida. Raidla sõnul on ta jätkuvalt veendunud, et riigikogu koosseisu tuleks vähendada.

Kas vähendatud riigikogu koosseisusus võiks olla 71 või 91 saadikut, on Raidla sõnul vaidluste küsimus. "Siin ei ole võimalik välja tuua seda, et üks seisukoht on õige ja teine seisukoht on vale. Eesmärk on sellest vähendamisest leida uut nii vaimset kui ka rahalist ressurssi riigikogu võimekuse tõstmiseks," lausus ta.
Raidla hinnangul tuleks riigikogu liikmete arvu vähendamise korral varustada riigikogu liikmed väga heade ja apoliitiliste nõunikega, kes oleksid oma ala eksperdid.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul tuleb iga reformiettepaneku puhul kaaluda, mida sellega võidetakse ja mida kaotatakse. Nestor märkis muuhulgas, et tema jaoks on riigikogu liikmete arvu asemel olulisem küsimus sellest, mitu maailmavaadet on riigikogus esindatud.

"Ma arvan, et meie tänane süsteem, kus kõik need arusaamised maailma ja Eesti asjadest, mis ületavad viieprotsendilise toetuse, peaksid olema ka riigikogus esindatud. See on andnud meile sellise olukorra, et poliitikat aetakse rohkem parlamendis, kus seda peabki tegema, mitte parlamendi ees," arvas Nestor.

Nestori sõnul pole riigikogus praegu menetluses eelnõusid, mis puudutaksid näiteks riigikogu liikmete arvu vähendamist või töökorralduse põhimõttelisi muudatusi ning eeldaksid põhiseaduse muutmist.