Debatil "Miks ühiskond ei suuda kokku leppida, millist eraelu ta kodanikult ootab?" ütles Pilvre, et Eesti riigist ei tohi mõelda nagu farmist, ei tohi mõelda ainult juurdekasvust, see pole kohane.

"Riik peaks pigem toetama laste üleskasvatamist kui produtseerimist: sünni- ja lastetoetuste proportsioonid on Eestis valed," sõnas Pilvre. "Ma leian, et vaba inimene on suur väärtus ja igaüks peaks ise otsustama, kui palju lapsi ta peaks saama. Oleme ju ajaloos näinud riike, kes on võtnud eesmärgiks rahva taastootmise, sealhulgas teatud tüüpi inimeste taastootmise ja ma leian, et nii mõeldes läheme libedale teele."

Majandusanalüütik Hardo Pajula märkis, et vastutus laste saamisel peaks jagunema võrdselt.

"Alates rasedusvastaste pillide kasutamisele tulemisest on otsustus naise käes. Naine kontrollib neid otsuseid rohkem. Olen nõus, et ühiskonnast ei saa mõelda farmi ja taastootmise kategoorias. Lõpuks jäävad siiski peale need kultuurid, kus on piisavalt lapsi. Kui lapsi pole, sureb kultuur välja. Me oleme materialistliku ilmavaate ohvrid kõige sügavamal ja filosoofilisemal tasemel," sõnas Pajula.

Järvan: Eesti majandusele tuleb kasuks suur laste sündivus

Ettevõtja Kristjan Järvan ütles konverentsil, et aastaks 2060 ei ole Eesti riigi eelarve kontekstis oluline mitte see, kui palju sa tööd oled teinud, vaid see, kui palju sul lapsi on.

"Eestis on aastatuhandeid vaeva nähtud selleks, et elu läheks paremaks ja enam ei peaks põllu peal sünnitama," ütles Järvan. "Väärtustatud on eelkõige tööd. Teine pool on aga lapsed, ilma kelleta ei ole tulevikus riiki ega majandust ennast. Lõppsõna lapse saamisel on siiski naisel - vastasel korral oleks meestel õigus nõuda aborti, mis oleks absurd. Seega me peaksime ka premeerima naist positiivse otsuse vastu võtmisel."

"Pikas perspektiivis, kui vaatame näiteks sugupuu algust 1200 aastast, pole üldse oluline, mitu kaalikat su esivanemad kasvatasid, aga oluline on, mitu last nad suutsid üles kasvatada. Mis kasu on kõrgharidusest ja rahvatantsust täna, kui pole lapsi, kes seda edasi kannavad," lisas Järvan.

Järvani sõnul on Eestis koolkondi, kes arvavad, et kui naised teevad rohkem tööd, siis nad saavad ka rohkem lapsi, mis ei ole loogiline, sest juba füüsilised piirid tulevad ette.

„Eestis on esmasünnitaja vanus 27,5 aastat. 20. eluaastates last saada ja olla kindel, et suudan talle head elu pakkuda, see on ikka väga riskantne,“ leidis Järvan. „Kui naine tahab lapsed ka hästi üles kasvatada, siis ilma vanemate toetuseta ongi see noorena keeruline. Võimalus on võtta vanem mees, aga tal on juba endal pere suure tõenäosusega olemas. Ja kuhu see meid viiks? Pigem tuleks panustada peretoetustele."

Konverentsi korraldas SA Väärtustades Elu, kelle eestvedamisel toimuvad emadepäeva ja isadepäeva konverentsid regulaarselt alates 2012. aastast.