Riigikogu seadustas pisirikkumiste mõjutustrahvi ja lühimenetluse ({{commentsTotal}})

Politseinikud
Politseinikud Autor/allikas: PPA

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis toob kaasa väärteomenetlusse lühimenetluse ja annab võimaluse määrata mõjutustrahvi, kuid seda ei kanta karistusregistrisse.

Lühimenetlus on väiksema ebaõigussisuga väärtegude suhtes kohaldatav menetlus, mille käigus saab kohtuväline menetleja määrata väärteo toime pannud inimesele koha peal muid menetlusdokumente vormistamata mõjutustrahvi.

Mõjutustrahv erineb väärteokaristusest selle poolest, et seda ei kanta karistusregistrisse, samuti ei või sellele tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega süüteo eest ette nähtud muude õigusjärelmite kohaldamisel.

Ehk kui näiteks punase fooritule eiramise eest on trahvi ülemmäär praegu 200 eurot, siis plaanitav mõjutustrahv oleks tulevikus 40 eurot.

Mõjutustrahvi saab määrata üksnes seaduses kindlaksmääratud summas ning maksimaalselt 80 eurot. Mõjutustrahvi tasumiseks on aega 15 päeva, kui selle aja jooksul pole trahvi tasutud või vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja jooksul lühimenetluse otsust vaidlustatud, esitab kohtuväline menetleja otsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile.

Lühimenetluses tehtud otsuse saab 15 päeva jooksul otsuse tegemisest vaidlustada ning sel juhul uuendatakse väärteomenetlus üld- või kiirmenetluse korras.

Väärteod, mille korral lühimenetlust kohaldama hakatakse, määratakse seadusega.

Eelnõu näeb ette lühimenetluse kohaldamise 20 väärteokoosseisule, peamiselt liiklusseaduses sätestatud väärtegudele, näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis, turvavööta sõit, sõiduki parkimine keelatud kohas jm. Nende väärtegude korral on menetlejal kohustuslik kohaldada lühimenetlust.

Erandiks on juhtumid, mil esinevad asjaolud, mis ei võimalda lühimenetlust kohapeal lõpule viia, lühimenetlusele allutatud isik ei nõustu talle süüks pandava teoga, lühimenetlusele allutatud isiku suhtes alustatakse sama teo raames üld- või kiirmenetlus või seadus näeb väärteo eest põhikaristusena ette eriõiguse äravõtmise, aresti või lisakaristuse kohaldamise.

Seadusemuudatuse eesmärk oli vähendada ülekriminaliseeritust lihtsate ja väiksema ebaõigussisuga väärteokoosseisude korral ning hoida kokku nii lühimenetlusele allutatud isiku kui ka kohtuväliste menetlejate aega.

Uuendusliku muudatusena võimaldab lühimenetlus menetluse ellu viia paberita ehk elektrooniliselt. Sellistel juhtudel jätab kohtuväline menetleja lühimenetluse otsuse paberil koostamata ja allkirjastamata ning koostab ja edastab lühimenetlusele allutatud isikule lühimenetluse otsuse vaid elektrooniliselt.

Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: