Samas liigub ühiskond n-ö 9. mai küsimuses positiivses suunas. Kümne aasta eest Pronksiööga kulmineerunud kogukondade konflikti pinged on suudetud praeguseks maha jahutada. Sestap arvab Vetik, et nelkide asetamisest Pronkssõduri juurde ei tasuks suurt numbrit enam teha. “Seda debatti tuleks võtta loomulikuna, kuni see ei lähe üle teatud piiri ja minu arvates Eesti diskussioonis ei minda üle piiri,” toonitab TLÜ professor Vikerraadio saates "Uudis+".

Oluline on mõista, kuidas inimeste arvamused Venemaa Suure Isamaasõja lõpu tähistamise osas lahknevad. Vetiku hinnangul on Teine maailmasõda venelaste jaoks suur võit, mille saavutasid nende isad ja vanaisad. “Kui nad seda mälestavad, siis nad ei mõtle Leninile ja Stalinile ega repressioonidele,” leiab aastaid lõimumisteemadega tegelenud TLÜ teadlane. Seevastu eestlased näevad Vetiku sõnul 9. mai tähistamise taga peaasjalikult Stalini repressioone.

“Me ei räägi ühest ja samast asjast. Ning ma väidan, et tegelikult siin vastuolu ei ole, sest kui ma küsin venelase käest, kas ta kiidab Stalini repressioonid heaks, siis ta vastab, et ta ei kiida seda heaks, ja ka eestlane ei kiida seda heaks. Niiet tegelikult oleme ühisarvamusel,” arutleb Vetik.

Pronksiöö lõhe

Sestap leiab TLÜ professor, et delikaatseid rahvuslikke küsimusi lahates ei saada aru alati täpselt aru, millest räägitakse. Ajaloo tõlgendamine pole teema, kus oleks õigeid ja valesid vastuseid ning seetõttu ei saa eeldada, et kõik inimesed arvavad asjadest ühtemoodi. “Sellepärast ongi oluline lihtsalt aktsepteerida seda mitmekesisust. Ühiskond ongi mitmekesine ja mitte ainult selles küsimuses,” toonitab Vetik.

Teisalt ei saa jätta nentimata, et 2007. aasta aprilli sündmused tekitasid Eesti ja Vene kogukondade vahele sügava lõhe. Sellest annab tunnistust 2005. aasta ja 2008. aasta integratsioonimonitooringu andmed. Raivo Vetiku sõnul näitasid ajavahemikul 2000 kuni 2005 tehtud monitooringud integratsiooninäitajate paranemist. “2008. aastal läbi viidud uuring näitas tohutut kukkumist,” möönab Vetik.

“2007. aasta sündmused läksid hinge ja läksid hinge mõlemale poolele. Tegelikult pole kummalgi poolel põhjust olla uhke nende sündmuste üle,” sõnab Vetik. Terve ühiskondliku debati eelduseks on mõõdukad osapooled, mistõttu soovitab Vetik eristada mõõdukat rahvuslust äärmusrahvuslusest. “Äärmusrahvuslane on see, kes ajab juuksekarva lõhki ja üritab peale suruda ainult oma tõde. Mõõdukas ja avatud rahvuslane näeb, et ühiskond on laiem kui tema etniline grupp ning ta mõistab teiste gruppide väärtusi,” selgitab Vetik.

Aprilli haavad paranevad

TLÜ sotsiaalteadlase sõnul ongi peamine küsimus: mis on Eesti ühiskond? “Kui oleme rahvusriik, siis mida see rahvusriik tähendab – kas rahvusriik tähendab seda, et see on etniliste eestlaste riik või see on kõigi Eesti kodanike riik – need on kaks põhimõtteliselt erinevat küsimust,” rõhutab Vetik.

Praeguseks on pronksiööga tekkinud lõhe hakanud paranema ja lõimumisnäitajad on taas pööranud paranemise kursile. Vetiku sõnul on üllatav vahetult pärast Krimmi sündmusi 2015. aastal läbi viidud monitooring, mille eeldati polariseeruvate arvamuste kasvu. “Meie hüpotees oli monitooringut koostades, et lõimumisnäitajad langevad, kuid tegelikult selgus tulemustest, et need paranesid,” selgitab Vetik.

Täna õhtul arutletakse “Suud puhtaks” otsestuudios, miks see märgiline kevad päev endiselt Eesti ühiskonnas nii palju kirgi kütab ja hirme tekitab. Kuidas võtta 9. mai ümbert pinged maha? Räägime suud puhtaks kell 21.40.