"Suud puhtaks": 9. mai pole mõjutuspüha, vaid päev langenute mälestamiseks ({{commentsTotal}})

{{1525887600000 | amCalendar}}

Igal kevadel on üks päev, mis kütab väsimatult kirgi ajaloo ja rahvussuhete ümber - see päev on 9. mai. Kuigi teise maailmasõja lõppu tähistavat püha proovitakse endiselt kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, jätavad enamus sõjas hukkunute lähedasi mälestusüritustele tulles Georgi lindi rinda panemata.

Ajakirjanik Ivan Makarovi sõnul näitab lintide koju jätmine Vene inimese delikaatsust. Georgi lindist on saanud Ida-Ukraina sõja ja Krimmi okupeerimise järel pigem negatiivne ja provotseeriv sümbol. Seetõttu ei soovi lihtsalt lähedasi mälestada soovivad inimesed end avalikult märgistada.

Samas tõdes ETV+ käivitaja Darja Saar, et endiselt leidub inimesi, kes tulevad miitingutele oma sõjas lahkunud vanaisade portreedega ning püüavad nende au eksponeerides tõsta enda olulisust. Taolised inimesed moodustavad Saare sõnul küll vähemuse, kuid nende aktsioonid saavad üldjuhul meedias ülepaisutatud.

Just provokatiivne endiste lippude välja toomine ja loosungite hüüdmine on muutnud 9. mai Eesti kogukonna jaoks vastuoluliseks pühaks. Leppimist võõraste tavadega pole teinud kergeks ka 2007. aasta aprilli sündmused, mis lõhestasid kahte kogukonda märkimisväärselt.

Teisalt leidis Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, et nii rahulikke 9. mai pidustusi kui tänavu pole ta ammu näinud. Tema sõnul puudusid sel aastal teistest riikidest sisse veetud provokaatorid ja mõjutusaktsioonid. Selle asemel koguneti vaikselt Pronkssõduri juurde ning mälestati vaikselt lahkunuid.

Samas hoiatas Hussar, et hoolimata praegusest suhete paranemisest kahe kogukonna vahel, tuleb tähelepanelikult jälgida väliseid faktoreid, mis võivad kasvavat ühtsustunnet lõhkuda. Julgeolekuasutuste analüüside põhjal võib aga õnneks öelda, et Moskva huvi Baltimaade siseasju mõjutada on hetkel madal.

Venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina hinnangul ongi mõjutustöö ja sellega seotud aktsioonid tekitanud Vene kogukonna liikmetes ärakasutatud tunde. Lagašina väitel peavad üha rohkem Vene peresid seda püha privaatselt ega kipu enam monumente külastama. Ka tema on alates lapsepõlvest käinud Pronkssõduri juurde lilli viimas, kuid viimased viis aastat on Lagašina seda vältinud, kuna ei soovi end siduda selle tralliga.

Ajaloolase Lauri Vahtre arvates alandab eestlasi eelkõige retoorika, mille kohaselt peaksime olema rahvana õnnelikud, et punaarmee Eesti vabastas. Õnneks on vabastamise ja suure võidu agressiivset kuulutamist viimastel aastatel vähem olnud. See annab Vahtre sõnul lootust, et kui 9. mai ümber lahtub välispoliitiline propaganda udu, siis võivad kaks erineva taustaga kogukonda hakata teineteist avastama.

Saate proloogis arutlesid 9. mai praeguse tähenduse ja täna õhtuse saate põhiküsimuse üle Tallinna Pae Gümnaasiumi ja Tallinna Teeninduskooli noored. Õpilased tõdesid, et 9. mai võidupüha on üldiselt perekeskne püha ja pigem leina- kuivõrd pidupäev. Avatud Ühiskond MTÜ esindaja Rynaldo Puusep märkis, et kohatiste hirmude hajutamiseks ühiskonnas tuleb mõista, mida täpsemalt sellel päeval tähistatakse.

Otseblogi:

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: