Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb haridusametil määrata elukohajärgne kool kõigile lastele, kes 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks ja elavad rahvastikuregistri andmetel Tallinnas.

Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras rahvastikuregistris toodud õpilase elukoha lähedust koolile ja ühe pere laste õppimist samas koolis. Eesti rahvasikuregistri seaduse kohaselt võib inimesel olla mitu elukohta, millest rahvastikuregistrisse tuleb kanda üks. Võimalusel arvestatakse vanemate soove.

"Kui mõnda kooli soovijaid on rohkem, kui koolil on õppekohti, arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Õppekoha saamiseks GAG-s esitati 320 taotlust ning nende läbivaatamisel arvestatakse eelnimetatud asjaoludega," ütles haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar.

Hiljemalt 20. mail teavitab Tallinna haridusamet lapsevanemaid määratud koolist ning hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või mitte.

Alles peale seda selgub tegelik arv, kui palju lapsi ühte või teise kooli läheb. Seda, kui palju klassikomplekte avatakse – nagu ka muud õppekorralduslikud küsimused –, otsustab kool.

Näiteks 140 õpilase puhul saab avada kas viis või kuus paralleeli, vastavalt 28 või 23 õpilast klassis.

"Oletades, et haridusamet määrabki GAG-i 320 õpilasele, tuleks koolil moodustada 10-12 klassikomplekti - vastavalt 32 või 26-27 õpilast klassis - kuid see ei ole tõenäoline. Samas suurusjärgus on soovijaid on juba paljude aastate jooksul olnud ka mitmetesse teistesse Tallinna koolidesse, ja on ka tänavu, ning kõik olukorrad on alati saanud lahenduse," rääkis Jürisaar.

GAG on ainus vanalinna kool, kuhu haridusamet saab lapsi määrata

Hendrik Agur ütles ERR-ile, et fiktiivsed sissekirjutused on koolile probleemiks olnud juba palju aastaid ja nende vähenemist ei ole põhjust eeldada. "On kujunenud välja teatud kindel hulk koole, kuhu vanemad oma lapsi soovivad panna."

Agur märkis, et GAG on ainus kool vanalinnas, kuhu saab haridusamet lapsi määrata. Ülejäänud vanalinnas ja vanalinna vahetus ümbruses asuvad koolid komplekteeritakse katsetega ülelinnalise konkursi alusel nagu Tallinna hariduskorraldus ette näeb.

Esimestesse klassidesse minevate laste vanemate usaldus peaks Aguri sõnul olema võrdselt tugev kõikide kodulähedaste koolide vastu.

"See on Tallinna hariduskorralduses suur väljakutse, millega peaks tõsiselt tegelema. Siis kaoks vanematel vajadus ka iga hinna eest tegeleda fiktiivsete sissekirjutusega. Samuti tuleks kaotada katsed esimestesse klassidesse kõikidest koolidest ja avada Tallinna koolide uksed kõigile võrdsetel alustel," rääkis Hendrik Agur.

Ta lisas, et GAG-i Kotzebue õppehoone mahutab viis paralleeliklassi, milles hakkavad õppima õpilased hommikupoolses vahetuses.

"Kõik soovijad ei mahu," nentis ta.

Alates 2018/2019 õppeaastast Eesti ühte tugevamasse kooli ehk Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) esimestesse klassidesse enam katseid ei toimu. GAG-i direktor Hendrik Agur on ERR-ile öelnud, et katsed esimestesse klassidesse peaksid kõikidest koolidest kaduma.