Teised Tallinna koolid GAG-i ideest 1. klassi katsetest loobuda ei vaimustu ({{commentsTotal}})

{{1515666180000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Teised koolid ei pea vajalikuks järgida Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) eeskuju ja loobuda 1. klassi katsetest. Ka haridusameti juht Andres Pajula ja haridusminister Mailis Reps pooldavad mitmekesist koolivõrku.

GAG loobub alates järgmisest õppeaastast esimestesse klassidesse katsete korraldamisest ning õpilased määrab edaspidi kooli Tallinna haridusamet, arvestades elukoha lähedust koolile. GAG-i direktor Hendrik Agur leiab, et samuti võiksid toimida teised koolid.

Andres Pajula ütles ERR-ile, et küsimus, kas esimese klassi õpilaste teadmisi on vaja hinnata, on olnud üleval pikka aega.

"Kui rääkida Aguri ettepanekust, on selge see, et kui koolil on omad suunad, prantsuse keel või muusika, ja kui kooli võetakse kuue klassikomplekti jagu lapsi, siis neid nagunii oma võimetest lähtuvalt pannakse ühte või teise klassi ja kooli sees toimub esimesel või teisel aastal nagunii laste ümberpaiknemine," rääkis ta.

Pajula meenutas, et 2009. aastal oli samal teemal suur arutelu ning toona nõudis koos teiste Tallinna kesklinna koolidega ka Agur oma koolile erisust, et saada õigus klassid ülelinnaliselt komplekteerida.

"Ja kuidas sa ülelinnaliselt komplekteerid, kui tahtjaid on rohkem kui kohti? Siis jäidki katsed, nii et täna ta nii on ja koolid komplekteerivad kuni kaks klassikomplekti. Mina toetan mitmekesist koolivõrku, mitmekesist lähenemist ja paljusust," nentis ta.

Ka haridusminister Mailis Reps ütles, et ehkki katsetel on väga palju miinuseid, ei ole paremat lahendust leitud, ehkki teemat on arutatud aastate kaupa.

"Lõpuks ongi jäänud katsetamise ja sissekirjutuste vahepealne osa, kus kõigile lastele on kindlustatud piirkonnakooli koht, aga kes soovivad, saavad viide-kuude kooli proovida," ütles minister Vikerraadio saates "Uudis+".

Koolijuhid ideest ei innustu

Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi ütles ERR-ile, et küsimus on selles, kuidas teha valik, kui ühte 25-30 kohaga klassi tuleb teha valik 300-400 lapse vahel. Idee panna lapsed kodulähedasse kooli ei ole Leesi hinnangul samuti hea.

"Tänapäeva maailmas võib lapsel olla mitu kodu, tal võib olla kodu kesklinnas, äärelinnas ja maal. Ja mis seal salata, metropoolsed koolid, teatrid ja kontserdid meelitavad ju rohkem kui perifeersed. On selge, et soov panna oma laps kesklinna õppima jääb alati ja mingisugune lahendus tuleb leida," tõdes ta.

Lütseumi juhi sõnul ei ole nende variant, kus palutakse katsetel natuke kirjutada, lugeda ja kümneni arvutada, ebapedagoogiline.

"Kui keegi leiutab midagi targemat, võiks sellele inimesele tõesti Nobeli preemia anda," lisas Leesi.

Esimesse klassi vastuvõtu korda ei kavatse muuta ka Tallinna Reaalkool, kus direktor Ene Saare sõnul tehakse sisseastujatele kooliküpsusuuring, mis hõlmab vestlust, kuulamist ja mängulisi oskusi ning selgitab ühtlasi välja, kes on valmis mõtlema, kuulama, keskenduma ja mõistma.

"Jääme kindlasti selle juurde, sest see on hetkel see, mille oleme aastatega välja töötanud, ja see toimib meie jaoks," sõnas ta.

Saare sõnul on koolide mitmekesisus positiivne ning iga koolijuht võib ideid algatada, kuid kõigega ei pea kaasa jooksma.

Tallinnas on 12 kooli, kuhu saab katsetega. Neist pooltes on kõik esimesed klassid katsetega, pooltes on vaid üks mitteelukohajärgne klass, kuhu saab katsetega. Sellised on lisaks Gustav Adolfi Gümnaasiumile ka Tallinna Saksa Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium ja Tallinna 21. Kool. Nemad kavatsevad katsetega jätkata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muidu nende piirkondade lastel, kus saksa keelt ei õpetata, näiteks Nõmme või Õismäe, on siis ka võimalik alustada vastavalt nende vanemate huvile saksa keelega esimesest klassist," selgitas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma.

"Seda asja võib vaadata ka teiselt poolt - tegelikult on teatud mõttes ka ebaõiglane, kui elukoht määrab ära kooli, et puudub absoluutselt vabadus valida kooli," märkis Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond.

Tema hinnangul poleks hea, kui inimesed peaks kooli valiku nimel muutma elukohta.

Tartu ainus piirkonnata kool Miina Härma Gümnaasium samuti praegu veel 1. klassi astujate katsetest loobumisele ei mõtle. Kooli direktori Ene Tannbergi sõnul on Hendrik Aguri plaan küll huvitav, kuid katsed on siiski vajalikud ja aitavad moodustada võrdsemad klassid.

"Ma arvan, et see on väga huvitav mõte. Meil on õppepäevad õpilaste sotsiaalsete oskuste, loovuse ja õpivalmiduse hindamiseks. Ja kuidas komplekteerida esimesi klasse, kui soovijaid on tunduvalt rohkem kui kohti? Me ei saa käituda nii nagu käituvad erakoolid, kus eelistatakse eelkõige kogukonna inimesi. Me loome võrdsed võimalused kõigile soovijatele," selgitas Tannberg.

Probleem püsib, kuni kohasoov ületab pakkumist

Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi märkis samuti, et ideest on räägitud aastakümneid, kuid tema sõnul on küsimus selles, kas koolikatsed on eesmärk või tagajärg.

"Praegusel hetkel on nad tagajärg, sest kuidagi tuleb ära lahendada olukord, kus vanemate soov ületab pakkumise. Nii kaua, kuni seda probleemi pole ära lahendatud, jääb see endiselt sedapidi," lausus ta.

Ka Kruusimägi ei pidanud elukoha järgi kooli määramist mõistlikuks mõtteks, viidates sellele, kuidas ühte Tallinna sauna kirjutati sisse palju lapsi, et nad piirkonnakooli õppima pääseksid.

"See pole tegelikult mingisugune lahendus. Analoogseid lahendusi on pakutud nii siin kui välismaal, aga küsimus on koolivõrgu usaldusväärsuses, et vanematel oleks usaldus kodulähedase kooli vastu ja võiks kindel olla, et kui laps läheb kodulähedasse kooli, ei jää ta maha ja tema võimalused edasise arengu jaoks on sama head kui kuskil teises linna piirkonnas," nentis koolijuht.

Pajula tõi samuti välja fiktiivsete elukohtade ohu

Haridusameti juht Andres Pajula märkis, et kui koolid jäävad ülelinnalise komplekteerimisega koolideks ja nende teeninduspiirkond on Tallinna linn, siis tuleb mingi põhimõte kehtestada, olgu selleks järjekorrad arusaama "kes ees, see mees" alusel, katsed või mõni muu viis.

Temagi tõi välja ohu, et kui korda muuta ja määrata reaalkoolile, prantsuse lütseumile või inglise kolledžile tänavad, kust õpilased vastu võetakse, läheks lahti sissekirjutamise kampaania.

"Kui vaadata elukoha määramise protsessi, ei ole ju saladus, et sel perioodil, kui arvud võetakse, toimub massiline laste ümberregistreerimine ühe või teise kooli teeninduspiirkonda. Nii et ega see oluliselt seda olukorda ei muuda, see teeb selle lihtsalt raskemaks," leidis ta.

Haridusametil ei ole Pajula sõnul võimalust ega alust kontrollida, kas laps ka tegelikult elab aadressil, kuhu ta on ametlikult registreeritud, sest seadus võimaldab inimesel mitut elukohta omada ja seda pole kellelgi õigust kahtluse alla seada.

Seadus võimaldaks määrata Nõmme lapse piirkonnakooli Mustamäele

Seadus on koolikoha määramisel paindlik - Pajula tõi välja, et kuni kümme protsenti õpilastest võib seaduse järgi elada kuni tunni kaugusel koolist. Tallinnas saab aga Nõmmelt Mustamäele või kesklinna liikuda samuti poole tunniga, nii et haridusamet võiks lapsi ükskõik kuhu kooli määrata.

Siiski on määramisel lähtutud sellest, kes elavad koolile kõige lähemal, ning igal aastal on olukord erinev, sõltuvalt sellest, kui palju mõnes piirkonnas sel aastal õpilasi on.

"Enne määramist on esimeseks aluseks lastevanemate avaldus ehk esimene ring on see, kuhu kooli lapsevanem määramist soovib. Oleme paindlikud ja see protsess on väga keerukas ja ressursimahukas, aga me püüame teha parimad otsused," kinnitas Pajula.

GAG-i juht ütles neljapäeval, et esimese klassi katsed kaotatakse kooli enda soovil, sest lasteaiaealiste laste testimist ei pea nad õigeks. GAG-i jääb endiselt alles prantsuse keele õppesuund alates esimesest klassist, kuid see komplekteeritakse kooli siseselt juba määratud lastest vanema ja lapse soovi ning lapse võimete olemasolul.

Tallinnas on mitteelukohajärgse vastuvõtuga koolid lisaks reaalkoolile, inglise kolledžile ja prantsuse lütseumile veel Tallinna Juudi kool, Tallinna Tõnismäe Reaalkool ja Vanalinna Hariduskolleegium.

Kooli vastuvõtukorra alusel kompleteeritakse üks mitteelukohajärgne klass Tallinna 21. koolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Pae Gümnaasiumis ja seni on see nii olnud ka GAG-is.

 

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: