"Tõepoolest ei korralda GAG sellest aastast alates enam vastuvõtukatseid, kuid valdavalt elukohajärgne kool on ta olnud juba ammu, ülelinnalise vastuvõtuga oli seal vaid üks klass. Seega väga suurt muutust vastuvõtukatsetest loobumine kaasa tooma ei peaks," ütles ERR-ile haridusameti juhataja Andres Pajula.

Ta lisas, et Tallinna haridusamet määrab elukohajärgse kooli arvestades esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile ja ühe pere laste õppimist samas koolis, võimalusel arvestatakse vanemate soove.

"Kui mõnda kooli soovijaid on rohkem, kui koolil on õppekohti, arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem," selgitas Pajula.

Koolikoha saamiseks GAG-s on esitatud 320 taotlust ning kõigi nende puhul arvestatakse Pajula sõnul eelnimetatud asjaoludega.

Hiljemalt 20. mail teavitab Tallinna haridusamet lapsevanemaid määratud elukohajärgsest koolist ning hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või mitte. Peale seda selgub tegelik arv, kui palju lapsi ühte või teise kooli läheb.

Seda, kui palju klassikomplekte avatakse ja muud õppekorralduslikud küsimused, otsustab Pajula sõnul kool.

Näiteks kui selgub, et kooli tuleb 140 õpilast, võib kool avada kas viis või kuus paralleelklassi, vastavalt 28 või 23 õpilast klassis; 80 õpilasega võib avada nii neli klassi 20 õpilasega kui ka kolm klassi 26-27 õpilasega. Oletame, et haridusamet määrabki sinna 320 õpilast (mis ei ole tõenäoline), tuleks moodustada 10-12 klassikomplekti (vastavalt 32 või 26-27 õpilast klassis), kirjeldas Pajula.