Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muutmise seadus läbi riigikogus eelmisel nädalal esimese lugemise, kuigi sai tublisti kriitikat.

Seadusele lisatakse sätted, mis lubavad erastamisest laekuvat raha kasutada kahel uuel otstarbel. Esiteks, omandireformi käigus või selle tagajärjel kasutamata jäänud ehitise või selle osa korrashoiu, lammutamise, saneerimise, elanike ümberasustamise või vastava tegevuse korraldamisega seotud kulude katteks.

Teiseks, toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele.

Omavalitsuste nn rämpskinnisvara probleem hakkas riigi rahakotti koormama siis, kui omavalitsused leidsid seadusest võimaluse korteriomandidtest riigi kasuks loobuda.

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse antud riigile loovutatud korterite arv suureneb pidevalt. Viimastel andmetel on riigile loovutatud juba 183 korterit, mille ülalpidamiseks kulus mullu ligi 50 000 eurot.

Omanike poolt loovutatud korterite ülalpidamiseks vajalike kulude kiirelt realiseeritava katteallikana näebki valitsus nüüd omandireformi reservfondi laekuvat raha.

Riigihalduse minister Janek Mäggi põhjendas seda parlamendi ees nii, et tegu on omandireformi ebasoovitavate järelmõjudega: struktuursed muudatused majanduses, tööjõu ümberpaiknemine ja muud sellist.

Majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste tagajärjel peremeheta jäänud ehitistega seonduv ei piirne üksnes eluruumidega. See hõlmab ka mahajäetud tööstus- ja põllumajandushooneid ning rajatisi. Need tuleb ohutuse tagamiseks lammutada ja vältida negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile.

Valitsuse tegevusprogramm lubas välja töötada kava kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks. Selle programmi raames korraldatakse ka riigile loovutatud korterite korrashoidu, saneerimist, lammutamist ja muid tegevusi.

Omandireformi reservfondist plaanib valitsus selleks otstarbeks eraldada tänavu 1,15 miljoni eurot ja 2019. aastaks 2,15 miljonit eurot tagastamatu toetusena.

Eelnõu esimesel lugemisel riigikogus ütles Reformierakonna fraktsioonijuht Jürgen Ligi, et eelnõuga rahuldatakse perekond Korbi [valeri ja Mihhail Korb] lubadusi Kohtla-Järvel. Ligi sõnul hakkab riik ahmima enda omandisse omavalitsustele üle jõu käivaid lagunevaid kortereid.

Opositsioonisaadik Krista Aru oli oma sotsiaalmeedia sissekandes sama meelt. "Lubada raha kasutada tasumiseks riigile loovutatud korterite arvete eest - see on ülekaalukalt Kohta-Järve asuvate korterite teenindamiseks ja selle taga Keskerakonna saadikute, perekond Korbide, soov ja tahe."

Riigikogu liige ja Kohtla-Järve volikogu liige Valeri Korb ütles ERR-ile, et rääkida võib kõike, kuid see on turujuttude tase. Ta ütles, et ei rääkinud oma poja, endise riigihalduse ministri Mihhail Korbiga sellest teemast kordagi.

"Meil olid tihedad läbirääkimsised rahandusministeeriumiga siis, kui valmistasime ette Ida-Virumaa arengukava. Leidsime toona, et rahandusministeerium peab hindama seda probleemi," rääkis Korb.

Tühjade ja lagunenud korterite, aga ka maapiirkonnas kasutuseta jäänud lautade küsimus pole Korbi sõnul sugugi mitte ainult Kohtla-Järve eripära.

"See ei ole ainult meie mure, probleeme on Kiviõlis, Valgas, Sillamäel, Narvas. See on terve Eesti jaoks tõeline mure," sõnas ta.

Ta möönis, et nn rämpskinnisvara on tõepoolest kõige rohkem Kohtla-Järvel, sest seal ei ole korterite turgu.