Maapiirkondade kahanev rahvaarv on pannud väikesed omavalitsused olukorda, kus tühjade munitsipaalkorterite hulk kasvab ja amortiseeruvate hoonete kordategemiseks endal raha ei jätku.

Kõige enam on munitsipaalkorteripinda elaniku kohta Läänemaal asuvas 761 inimesega Martna vallas. Martna kaheksakümnest munitsipaalkorterist 31 seisavad praegu tühjalt.

Hiljuti loobus vald veel kahe tondilossi omanikuks saamisest ja jättis need riigile. Martna vallavanem Tiiu Aavik pelgab, et riigil võib tekkida soov saadud rämpskinnisvara omavalitsusele tagastada.

Ettevõtlusminister Urve Palo ütles, et juba riigile läinud maju sunniviisiliselt tagasi andma ei hakata. Palo sõnul võimaldab sügisel avanev üürikorterite rajamise programm omavalitsustel taotleda 50 protsendi ulatuses toetust, et amortiseerunud elupinnad korda teha. Seda aga juhul, kui maja kuulub vallale.

Martna munitsipaalkorterite puhul on probleemiks, et need on jaotunud üheksa hoone vahel. Mitmes majas on ka eraomanikke.

Vallavanema sõnul teevad nad hoonetes hädapärast remonti, kuid üürnike madalad sissetulekud ja valla enda napid ressursid ei võimalda suuremat renoveerimist ette võtta.

Pooltühjade hoonete allesjäänud elanikud ei ole vallavanema sõnul nõus ka sellega, et nad paari-kolme majja kokku koliksid.

"Kui erinevatest piirkondadest inimesi kokku tuua, siis nad tegelikult ei ole sellest eriti huvitatud. Nad on oma kodupaiga küljes ikka väga kinni ja väga sunniviisiliselt seda justkui teha ka ei saa," selgitas olukorda vallavanem Aavik.

Vallavanema sõnul on pea kõik tühjalt seisvad korterid keskkütteta hoonetes ja seetõttu ei kaasne nendega õnneks vallale püsikulusid.