Putin: Venemaa jätkab gaasitarneid läbi Ukraina ({{commentsTotal}})

{{1526623080000 | amCalendar}}

Vene president Vladimir Putin ütles reedel, et Moskva kavatseb hoolimata torujuhtme Nord Stream 2 rajamisest Läänemere põhja jätkata gaasitarneid läbi Ukraina.

"Me jätkame gaasitarneid (läbi Ukraina) nii kaua, kui nad on majanduslikult õigustatud ja majanduslike toimijate jaoks teostatavad," ütles Putin Sotšis ühisel pressikonverentsil Saksa kantsleri Angela Merkeliga.

Merkel ütles, et Ukraina roll transiitriigina tuleks säilitada ja Saksamaa on valmis etendama selles oma rolli.

Kantsleri sõnul näeb Saksamaa Nord Stream 2 küll äriprojektina, kuid tema sõnul on muid elemente, mistõttu tuleb mõelda tagatistest Ukrainale.

Venemaalt Saksamaa rannikule kulgev Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.

Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.

Saksamaa on projekti pikka aega toetanud, kuid Merkel möönis aprillis, et Nord Stream 2 ei saa rajada ilma tagatisteta Ukrainale. Kiiev on seni lükanud tagasi Vene riikliku gaasikontserni ettepanekud, mis vähendaksid läbi Ukraina transporditava gaasi mahtu.

Venemaa on varasemate hinnatülide käigus katkestanud gaasitarneid Ukrainale, häirides sellega tarneid mitmesse Lääne-Euroopa riiki.

Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, nende seas Baltimaad ning Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid. Kriitikute hinnangul on projekt poliitiline ning suurendab Euroopa sõltuvust Vene gaasist.

USA ähvardas neljapäeval kehtestada Nord Stream 2 seoses sanktsioonid. USA abivälisministri asetäitja Sandra Oudkirk ütles Berliinis, et USA on Nord Stream 2 vastu, sest see võib suurendada Venemaa "kahjulikku mõju" Euroopas.

Tema sõnul suunaks gaasitoru gaasi eemale transiidituludest sõltuvast Ukrainast ja see võib anda Venemaale võimaluse paigaldada Läänemerre jälgimisvarustust.

Merkel: Iraani tuumalepe ei ole täiuslik, kuid on parem kui eimiski

Iraani tuumalepe ei ole täiuslik, kuid see on parem kui eimiski, ütles Saksa kantsler Angela Merkel reedel.

"Rääkisime USA Iraani tuumaleppest lahkumisega kujunenud keerulisest olukorrast," ütles Merkel reedel Sotšis ühisel pressikonverentsil Vene presidendi Vladimir Putiniga.

"Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kõik meie Euroopa Liidu ametivennad toetavad selle leppe edasikestmist ja me peame sellest edaspidi kinni," rõhutas Merkel.

"See leping ei ole täiuslik, kuid see on parem kui igasuguse leppe puudumine, seepärast tuleb jätkata selle üle läbirääkimisi Iraaniga," sõnas Merkel.

Tuumaleppe Iraaniga sõlmisid 2015. aastal Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja USA ja sellega leevendati Iraanile selle tuumaprogrammi eest kehtestatud sanktsioone vastutasuks islamivabariigi tuumaprogrammi piiramise eest.

USA president Donald Trump teatas 8. mail USA lahkumisest tema sõnul vigasest rahvusvahelisest tuumaleppest Iraaniga ning kinnitas, et Ühendriigid taaskehtestavad karmimad võimalikud majandussanktsioonid islamivabariigi vastu.

Putin nimetas ajakirjaniku kinnivõtmist Ukrainas pretsedendituks

Putin nimetas reedel ajakirjanik Kirill Võšinski kinnipidamist Ukrainas pretsedendituks.

"Mis puutub ajakirjaniku kinnivõtmisse, siis see on sootuks pretsedenditu asi. Inimesele üritatakse esitada süüdistust riigireetmises selle eest, mida ta tegi avalikult ja täitis oma ametikohust," ütles Putin pressikonverentsil Merkeliga.

Putin rõhutas, et ei ole taolist ammu näinud ega suuda meenutada.

"Puudutasime seda teemat, samuti muid muresid, millega Ukrainas kokku puutub, kuid ma ei tahaks eriti üksikasjadesse laskuda," lisas Vene riigipea.

15. mail otsis Ukraina julgeolekuteenistus SBU läbi Vene uudisteagentuuri RIA Novosti kontori, võttis kinni ning andis riigireetmises kahtlustatavana kohtu alla selle Ukraina-Vene topeltkodakondsusega juhi Võšinski.

SBU asedirektor Viktor Kononenko ütles teisipäeval, et Võšõnskit süüdistatakse 2014. aastal Krimmi sõitmises, et edastada sealt "õõnestavaid" uudiseid. Hiljem tegi ta koostööd Ida-Ukraina separatistidega.

Kononenko sõnul sai Võšõnski oma töö eest iga kuu märkimisväärse hulga raha.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: