"Foorum" Brüsselis: USA ja Euroopa suhete osas pole praegu midagi rõõmustavat
ETV saade "Foorum" läks seekord eetrisse Brüsselist, kus europarlamendi Eesti saadikud leidsid, et kuigi USA president Donald Trump on sundinud Euroopa Liidu mugavustsoonist välja, ei ole suhted Washingtoniga praegu väga head.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles eelmisel nädalal, et kui on niisugused sõbrad nagu Trump, siis pole vaenlasi vajagi. Tunne Kelam (IRL) märkis saates, et Tusk võis minna veidi liiale.
"Ma ütleksin, et eelkõige oleks meil vaja rahu ja natuke huumorimeelt, sest ükskõik, kuidas me suhtume Donald Trumpi käitumisse, asi on selles, et isegi kui ta tahaks Euroopa Liidule mingil määral halba, siis on ta teinud väga palju positiivset: ta on tõuganud meid välja mugavustsoonist kaitsekulude osas, nüüd Altandi-üleste suhete osas, siis Iraaniga suhtlemises. Ma arvan, et meil on vaja niisugust avanemist ja probleemide tegelikku nägemist. Ma ei vahetaks taktikalised erinevused põhimõtteliste lahkhelide vahel," rääkis Kelam.
"Tusk võib-olla läks omadega natuke liiga kaugele, sest me jääme kindlasti sõpradeks üle Atlandi ja seda kinnitasid ka möödunud nädala arutelud parlamendis. Taktikalised vastuolud, jah, aga oht on selles, et kui me nüüd näeme, et Iraani juhid on äkki meie liitlased ja Trump meie vastane, siis on asi küll üle mõõdu läinud," lisas ta.
Urmas Paet (RE) ütles, et lootus selles osas, et Euroopa Liit hakkab viima oma geopoliitilist rolli vastavusse sellega, milleks ta on võimeline, on olemas. Samas pole tema hinnangul midagi rõõmustavat USA ja Euroopa Liidu praeguste suhete osas.
"Kui vaadata mingeid konkreetseid märke, näiteks kaitsepoliitika väljakujundamine, selle sees küberkaitse valdkond, siis need on mõned, kus lõpuks Euroopa hakkab realiseerima seda, milleks ta võimekas on. Aga samas ma arvan, et muidugi pole meil siin millegi üle väga rõõmustada, mis puudutab Ühendriikide ja Euroopa suhete hetkeseisu," rääkis ta.
"Siiski on Trump teinud asju, millega ei saa nõus olla, alates vabakaubanduslepingu kõneluste peatamisest Euroopa ja Ühendriikide vahel, kliimapoliitikast taganemisest ja viimane samm, Iraani tuumaleppest taganemisest. Selle sisu üle võib vaielda, aga nii lihtsalt ei tehta. Kui on liitlased, siis liitlased peaksid neid asju arutama koos ja otsustama koos," lisas Paet.
Yana Toom (KE) ei nõustunud Tunne Kelamiga, et suhetes Trumpiga on vaja varuda ka huumorimeelt. "Pole see enam naljakas, mida ta Iraanis teeb. See väljub igasuguse terve mõistuse raamest. Seda enam, et see oli Euroopa Liidu välispoliitika suurim töövõit läbi aegade," ütles ta.
Indrek Tarand tõi välja, et USA ei ole maailmas ainus geopoliitiline mängija, sest Hiina on sama suur, kui mitte suuremgi. Tema sõnul võiks seda olla ka Euroopa Liit.
"Euroopa Liit, kui ta toimiks nii nagu Euroopa Liidu alusidee on, et räägiks ühe häälega, ühel meelel olles, oleks samamoodi geopoliitiline tegija," märkis ta.
Vastates saatejuhi väitele, et Washingtonil paistab olema ka mõjuvõim ja võimalus sekka öelda Nord Stream 2 gaasitoru osas, ütles Tarand, et tema sellele ei panustaks. Trump on väljendanud vastumeelsust Nord Stream 2-le ning ähvardanud ka sanktsioonidega.
Tarandi hinnangul võiks Euroopa Liit ise avaldada gaasitoru üle rohkem survet.
Vastates saatejuhi küsimusele, mida Euroopa Parlamendis arvatakse sellest, kas Trumpiga peaks olema karmim, ütles Ivari Padar (SDE), et arvamusi on erinevaid.
"Kindlasti on ka neid mõtteid siin majas. Pole kahtlustki. Nagu ka neid mõtteid, mis olnud alates sanktsioonide algusest Venemaa suhtes - kui õiged ja põhjendatud need on. /.../ Ma usun, et siin majas vaadatakse ka natukene, kuidas need asjad hakkavad kulgema, millised on Iraani poolt reaalsed vastumeetmed, kas tekib dialoog omakorda Iraani ja Euroopa Liidu vahel. See supp on natuke kuum. Aga selles majas on kindlasti väga erineva tonaalsusega kolleege, kes on käremeelsed ja kes on leplikumad," arutles ta.
Kaja Kallas (RE) rõhutas, et mida rohkem on selliseid olukordi, kus USA ja Euroopa Liit on erineval seisukohal, seda halvem kõigile.
"Kui vaadata maailmas üldist pilti, siis selge on see, et kultuuriliselt oleme kõige lähemal, majanduslikult kõige paremates siedmetes siiani olnud. Nii et selle ohtu seadmine on kindlasti problemaatiline," sõnas Kallas.
Toimetaja: Merili Nael