USA ja Hiina leppisid pühapäeval kokku, et loobuvad vastastikustest tariifiähvardustest ja panevad punkti kaubandustülile, alustades koostööd laiema kaubandusleppe sõlmimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii USA kui ka Aasia aktsiaturud kerkisid esmaspäeval leppimisteate valguses.

Analüütikute hinnangul on kaubandustüli kas lahendatud või siis on vähemalt sõlmitud rahu.

Praeguseks on kindlalt teada aga ainult see, et riigid on lubanud tüli selja taha jätta. Kokkuleppe detailid pole teada. Mõni USA meediakanal on seda tõlgendanud nii, et ilmselt ei õnnestunud USA-l kõike soovitut läbi suruda.

Hiina ja USA on varem toonitanud, et üheks sammuks on kaubandusdefitsiidi vähendamine. Ühe võimaliku stsenaariumi järgi tähendaks see, et Hiina suurendaks aastaks 2020 importi USA-st 200 miljardi dollari võrra.

"Midagi see peab nüüd asendama. Kui see asendab Euroopa kaubad, siis see võib mingite sektorite ettevõtteid päris valusalt lüüa," kommenteeris SEB ökonomist Mihkel Nestor.

"On räägitud põllumajandussektorist, energiast. Aga väga lihtsalt saab kokku ka lennundusest. Airbus ja Boeing on omavahel võistlemas ja Hiina-suguses riigis on üsna lihtne otsustada, kumma käest võtta," lisas Nestor.

"Ühendatud anumate teooria järgi on see tõsi, et kui Ühendriigid hakkavad rohkem müüma eksporti Hiinasse, /.../ siis loomulikult on Euroopas olukord pisut pingelisem. Aga see 200 miljardit on väga hägune number täna. Me ei tea, kui kiiresti see toimub, mis tööstusharusid puudutab," rääkis Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Luikmel kinnitas, et kui USA ja Hiina vahel kaubandussõda ei tule, võidab sellest kogu maailm, kaasa arvatud Euroopa.

Endiselt pole aga selge, millises suunas liigub USA ja Euroopa tariifivaidlus, kuid ka see ei ole tema sõnul Euroopale liiga suur murekoht.

"See kokkulepe võib kahjustada Euroopa huve, kui Euroopat koheldakse teistmoodi. Täna me teame ainult seda, et Euroopale võivad hakata kehtima peatselt tollid terasele ja alumiiniumile. See metallikaubandus moodustab Ühendriikide ja Euroopa kaubanduskäibest umbes ühe protsendi. See probleem ei ole nii oluline Euroopa majandusele tervikuna, kui üksikutele tööstusharudele," selgitas Luikmel.