Politsei harjutas Kopli lahel koos soomlastega merereostuse tõrjumist ({{commentsTotal}})

Soome lahel veetakse igal aastal umbes 160 miljonit tonni kütust, mis tähendab, et võimalikuks suurõnnetuseks ja sellest tingitud reostuseks tuleb Eestil valmis olla. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevastik, merevalvekeskus, lennusalk, päästjad ning vabatahtlikud harjutasid teisipäeval koos Soome kolleegidega merereostuse tõrjumist Kopli lahel.

Kopli lahes põrkasid kokku Vene-Balti sadamast väljunud tanker Masalli ja kaubalaev Prima Celina. See on küll õppuse stsenaarium, kuid kaugel sellest, et tegemist oleks mänguga. Laevaliiklus Tallinna lahel on väga tihe ning ristisuunaline, mis tähendab, et lähtuda tuleb ütlusest, raske õppustel, kerge lahingus.

Tõenäosus, et 2000. aastal juhtunud reostus ei jää Eesti vetes viimaseks on üsna suur. Seda eriti arvestades asjaolu, et Läänemerel liigub väga suures koguses kütust. Ainuüksi Soome lahes liigub iga-aastaselt umbes 160 miljonit tonni kütust läbi ja pidevalt on Läänemerel liikumas 2000 laeva. Kogused on suured.

PPA laevastiku juht Kaupo Läänerand rõhutas, et reaalse õnnetuse korral on eelkõige vaja väljaõppinud meeskonda ja inimressurss on alati see, mida sellisel juhul napib. Tehnika osas on edasiminek sajandivahetusega võrreldes mäekõrgune, politseil on endal kaks reostustõrjelaeva, lisaks veeteede ameti laevad, lennusalk ja kaldapealsed teenistused ehk siis eelkõige päästjad.

"Meie varustus on oluliselt parem, kui tol ajal, tol ajal me ikka väga palju toetusime soomlaste abile. Praegugi on muidugi Soome laevad siin vees, aga meil on ka varustus kordi paremaks läinud," ütles Põhja päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja Tiit Käit.

"Kui selline juhtum on, siis merevalvekeskus kindlasti mobiliseerib Eesti ressursi maksimaalselt ja kutsume appi partnerid, eestlased oleks kindlasti esimesena kohal ja samamoodi soomlased, kes täna kaasa löövad, oleks suhteliselt kiires reageerimise kauguses," lisas Läänerand.

Igasuguste õnnetuste puhul mängib väga olulist rolli koostöö erinevate ametkondade ja järjest enam ka vabatahtlike vahel. Kakumäe sadama vabatahtlikud suudavad enda sõnul reageerida umbes veerand tunniga ja merel juhtunud reostuse korral on nende esmaseks ülesandeks poomide abil sadama territoorium merele lukku panna.

Reostuse avastamisel ja selle ulatuse hindamisel oluline roll meie õhuvõimekusel ehk lennusalgal. Kui aga käiku peaks minema kõige mustem stsenaarium ehk täna harjutatud tankeriõnnetus, kus merre voolab sadades kuupmeetrites naftat, tuleb Eestil ilmselgelt pilgud abi saamiseks pöörata rahvusvahelisele võimekusele laiemalt.  

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: