Haige metsloomaga tegelemine linnas pole otseselt ühegi asutuse kohustus ({{commentsTotal}})

Tartus on mitmel pool nähtud elumajade ümbruses liikumas kärntõbiseid kährikud, kuid linnas ei ole haigusega vaevlevatel kährikutel kelleltki suurt abi oodata, sest nendega tegelemine ei kuulu otseselt ühegi asutuse kohustuste sekka. Tartu linnavalitsus ja veterinaaramet tõdevad kummalist seaduste halli ala.

Tartu äärelinnas asuvate kortermajade taga asub väike tihnik, kus elutsevad paljud hulkuvad kassid. Üks murelik linnakodanik otsustas nendele kassidele talve üle elamiseks majutuskasti paigaldada. Kui aga proua eelmisel nädalal kasse vaatama läks, leidis ta eest hoopis hingeldava ja kärnas kähriku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Surevale kährikule hakkas abi otsima Eesti Metsloomaühing.

"Linnatingimustes on nagu mingi suletud süsteem, et ei pääse siia ei jahimees halastuslasku tegema, ei pääse siia ükski institutsioon. /.../ Varjupaiga vastus oli lihtne - kuniks loom ei ole surnud, siis nemad talle järgi ei tule. /.../ Kõigil olid nagu omad kindlad piirid, aga ta mahtus täpselt haigena sinna piiride vahele, sest lõpuks ei olnud ta nagu kellegi tegevusala," selgitas ühingu Tartu piirkonna juht Maarika Liivamäe.

Sel korral tegeles haige kährikuga Eesti Metsloomade Ühing, kes looma eutaneerimisele viis. Ühingu sõnul on see aga ainult ajutine lahendus, sest haigeid kährikuid on veelgi: teateid on tulnud nii lasteaia õuel kui ka eramaja terrassil konutavatest kärntõbistest kährikutest.

Ehkki kärntõbi ei ole inimesele ohtlik, võivad nakatuda näiteks koerad ja kassid.

Kärntõbiste loomadega ümberkäimise osas on nõutu ka veterinaar- ja toiduamet, kus üldjuhul nakkuslike loomadega tegeletakse. Kärntõbi aga lihtsalt ei ole nende hinnangul piisavalt ohtlik taud.

"On reguleeritud see osa, kes tegeleb hätta sattunud väikeulukiga. Kui ta on kuskile kukkunud või kinni jäänud, siis päästeamet päästab sealt lahti, aga nüüd on tegemist sellise loomaga, kes isegi liigub omal jalal, aga ta on kärnas. Kuna me oleme siiani sellist seisukohta jaganud, et ta justkui ka meie probleem ei ole, ma saan täitsa aru, et inimestes tekitab see hämmingut," rääkis Tartumaa veterinaarkeskuse juht Anneli Kask.

"Kui on taudi või nakkushaigusega loom, siis metslooma puhul linnal pole pädevust, volitust ega võimalust temaga tegeleda, sest selleks on vaja erivolitusi," ütles Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg.

Niisiis pole linna sattunud haigete metsloomadega justkui midagi teha. Viimaste juhtumite valguses aga kogunevad osapooled järgmisel nädalal Tartu linnavalitsuses, et seaduste hallile alale lahendus leida.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: