"Uusi norme luuakse üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne mida kaalutakse teisi võimalusi. Hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest lahenduste väljapakkumisel," loetletakse dokumendis.

Valitsuselt heakskiidu saamise järel riigikokku saadetavas otsuse eelnõus seisab, et riigi pidamine on paindlik, tõhus ja kokkuhoidlik. "Õiguskord on stabiilne ja selge, et tagada õiguse kasutajate teadlikkus normidest ja võimekus neid järgida."

Kavas on parandada ka õigusaktide keelelist taset. "Terminoloogiliselt ühtlase ja korrektse õiguskeele saavutamiseks alustab eelnõu koostaja keeletoimetajaga koostööd juba seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamise etapis. Töökorralduslikult tagatakse, et vabariigi valitsuselt riigikogule esitatav eelnõu versioon on tervikuna keeleliselt toimetatud."

Ka on plaanis, et peaminister esitab alates 2020. aastast igal aastal riigikogule ettekande õiguspoliitika põhialuste elluviimise kohta, lisades sellele ülevaate eelseisval perioodil kavandatavatest seadusloomealgatustest.

Õigusloome vähendamine muutus aktuaalseks, kui 28 ettevõtjat asutasid Riigireformi Sihtasutuse, kes muuhulgas deklareeris, et õigusloomet tuleb vähendada.

"Otsustavalt vähendatakse normiloomet kõigil tasanditel. Eesti on ennast üle- ja kinni reguleerinud. /.../ Eesmärgiks seatakse õigusloome mahu vähendamine nelja aasta jooksul ca 25 protsenti," teatasid ettevõtjad.