Suud puhtaks: ametnike vähendamine kuivatab põrandat, aga kraani ei paranda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Ametnike arvu vähendamine on justkui see, et kraanist tilgub vett ja me püüame vahepeal põranda kuivaks saada, aga kraani tilkumist me ära ei paranda," ütles Tööandjate Keskliidu juht ja Riigireformi SA nõukogu liige Toomas Tamsar telesaate "Suud puhtaks" riigireformi teemalises arutelus. Tamsare sõnul peaks põhiküsimus olema hoopis valitsuskultuuri muutmises selliselt, et me iseendale tööd juurde ei tooda.

28 tuntud ettevõtja hinnangul vajab Eesti riik edukaks kestmiseks põhjalikku arendamist ehk riigireformi. Ühe nägemusena on nad käinud välja mõtte vähendada avalikku võimu teostavaid ametnikke nelja aasta jooksul poole jagu.

Seni on ametnike vähendamisele lähenetud ettevõtjate nägemusest konservatiivsemalt: erinevad valitsused on püüdnud ametnikkonda vähendada näiteks aastas tuhande inimese võrra või ametnike palgafondi vähendamise kaudu. Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Riigireformi SA nõukogu liige tunnistas, et ettevõtjate idee on väga radikaalne: see pole enam sahtli koristamine sealsete asjade ümber sättimisega, vaid nüüd kallatakse sahtel piltlikult öeldes tühjaks ja hakatakse sinna tagasi tõstma vaid seda, mida on tõesti väga vaja.

Kraan tilgub edasi

Tamsar leidis aga, et ametnike arvu vähendamine ei tegelegi tegeliku probleemiga. "Me ei ole oma õigusloome mahtu vähendanud, küll aga meil käib koos valitsuse komisjon või töörühm – mis ta nimi on –, kes tegeleb bürokraatia vähendamisega. […] See töö bürokraatia vähendamisega annab tööd omakorda ametnikele ja samal ajal me tegelikult toodame seadusi järjest juurde ja toodame bürokraatiat järjest juurde. Siin ma vaatan austatud [justiits]ministrile otsa ja ütlen, et ole hea mees, tee see asi ära, et valitsusse ei tuleks rohkem seaduseelnõusid," rõhutas ta.

Reinsalu sõnul tuleb seaduseelnõude suur hulk osaliselt Euroopa Liidu õigusloomest. Vandeadvokaat ja Riigireformi SA nõukogu liige Jüri Raidla viitas aga justiitsministeeriumi enda andmetele, öeldes, et praegusest Eesti õigusloomest on Euroopa Liidu õigusloomega seotud vaid umbes 25 protsenti.

Raidla rääkis ka, et praegu on Eestis laialt levinud tunnetus, et riik on ülereguleeritud. Tema sõnul sai Eesti uus õigussüsteem valmis aastal 2002, kui jõustus võlaõigusseadus, peale mida toimus veel harmoniseerimine Euroopa Liidu õigusega. "Alates 2004. aastast puudub igasugune vajadus ja õigustus massiliseks seadusloomeks Eestis," arvas ta.  

Saates osalejad nõustusid, et praegune seadusloome on tihtilugu põhjendamatu ning mõnikord pakutakse seadusi lahenduseks probleemidele, mida tuleb hakata alles välja mõtlema — taolise näitena mainiti korduvalt tasuta ühistransporti maakondades.

Hooaja viimasele saatele tegi sissejuhatuse Tanel Talve, riigikogu riigireformi erikomisjoni juht ja sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.

Täpsemalt saab saates kõlanud mõtteid lugeda saate ajal peetud otseblogist.

Oma mõtteid ja emotsioone sai sel nädalal väljendada spetsiaalselt saate jaoks loodud rakenduse abil.

Nagu ikka, saab kaasa rääkida ka sotsiaalmeedias.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: