Miinitõrjeoperatsioonil leiti Eesti merealadelt 90 lõhkekeha ({{commentsTotal}})

Meremiini kahjutuks tegemine
Meremiini kahjutuks tegemine Autor/allikas: Eesti Merevägi

Tänavu 11.-25. maini väldanud miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit käigus leiti Eesti territoriaalmerest 90 lõhkekeha, millest enamus on juba kahjutuks tehtud.

"Hea on tõdeda, et kogu Open Spirit möödus intsidentideta. Läbi kahjutuks tehtud lõhkekehade on Eesti territoriaalveed muutunud ohutumaks," ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.
Ivaski sõnul analüüsitakse kogutud andmeid ning kavandatakse järgmisi miinitõrjeoperatsioone.

Ligi 850 mereväelasega miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2018 raames kontrolliti kahe nädalaga üle 300 ruutkilomeetri mereala. Lisaks lõhkekehadele leiti ja tuvastati Eesti territoriaalmerest 216 miiniankrut ja muid objekte, mille asukohad hõlbustavad kaardile panduna edaspidiseid otsingualasid täpsustada.

Nato 1. alalise miinitõrjegrupi sõjalaevad leidsid Tallinna lahest kokku 40 Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärinenud lõhkekeha, nendest 22 avastas Belgia miinijahtija BNS Narcis.

Sõrve sääre lähistelt leidsid Eesti mereväe miinijahtijad ja Balti miinitõrjeeskaader kokku 38 lõhkeha, sealhulgas 15 miini leidis Rootsi miinijahtija HMS Kosteri laevapere.

Muhu saarel paiknenud miinituukrite üksused tegid kokku kahjutuks 12 lõhkekeha, kaks neist olid ligi 1000 kilogrammise kogukaaluga Teise maailmasõja-aegsed LMB põhjamiinid.

Eesti mereväe juhtimise all jaotusid mitmete tuukrimeeskondade ja ligi 20 sõjalaeva tegevuspiirkonnad miinitõrjeoperatsiooni jooksul Tallinna, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu lähistele.

Viieteistkümnest erinevast riigist pärinevate üksuste ülesanneteks oli Eesti territoriaalmerelt lõhkekehade avastamine, identifitseerimine ja kahjutuks tegemine.

Miinitõrjeoperatsiooni raames tehti pidevat koostööd veeteede ametiga, keskkonnaametiga ning politsei- ja piirivalveametiga, et võimalikult vähe häirida kohalikku elanikkonda ja arvestada looduskeskkonnaga.
Kohal olid partnerid Läänemere lõhkekehade ohutusnõukogust, kes aitasid sõjalaevadelt saadud teabe põhjal lõhkekehi identifitseerida.

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: