Kross: Ukraina reformidega toimuv on naeruväärne ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

President Kersti Kaljulaidi delegatsiooniga koos Ukrainas käinud riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross (RE) tõdes, et Ukrainas on mõne reformi tegemine muutunud naeruväärseks.

Kross rääkis "Välisilmas", et Maidani rahutuste järel esile tõusnud poliitikutest paljud on nüüdseks populaarsust kaotanud. Sellel on tema sõnul ka mitu põhjust.

"Riik on pidevas reformimises, sõda käib, jõukus ei kasva nii kiiresti kui rahvas sooviks ja eks tajutakse ka seda, et oligarhiline süsteem teeb takistusi, ka presidendi lähem ümbruskond pole nii puhas kui inimesed tahaksid. Tulemus on näha reitingutes," selgitas ta.

Vastates küsimusele, kumb on Ukrainas suurem probleem, kas korruptsioon või Ida-Ukraina konflikt, vastas Kross, et mõlemad on suured probleemid, kuid suurim häda on selles, et neid tuleb korraga lahendada.

"Riik on sõjas, see kurnab majandust, see on pidev kriisikolle, mis nõrgendab ka valitsust, sest see asi ei lõppe. Teisest küljest valitsuse teatav võimetus korruptsiooni vähendada ja reformida. Väljastpoolt vaadates on kohati lausa naeruväärne, mis mõne refomirga toimub. Näiteks nad on lubanud aastaid valimissüsteemi reformida. Nüüd, poolkogemata valimisseadus esimesel lugemisel läks läbi. Pärast seda esitati sellele üle 4000 parandusettepaneku, mis viitab sellele, et plaan on lihtslt sellega mitte edasi liikuda enne uusi valimisi," rääkis Kross.

"Samamoodi on nad kuude kaupa üritanud korruptsiooni kohust moodustada. Selleks on eraldi seadus raadas. Ja on selge, et paljud raada liikmed tunnevad ennast väga ebamugavalt, et luua selline kohus, mis võib hakata ka neid vangi panema," lisas ta.

Erukindralmajor: Ukraina relvajõud on suure arengu teinud

Kaitseministri ja kaitseväe juhataja eriesindaja Ukrainas erukindralmajor Valeri Saar rääkis saates, et võrreldes 2014. aastaga on Ukraina relvajõud teinud läbi hea arengu.

"Olen veendunud, et Ukraina relvajõud olid aastal 2014 totaalses madalseisus. Ukrainlased ise ütlesid, et Janukovitši korraldatud tegevus tegelikult lõpetaks Ukraina relvajõudude tegevuse kahe-kolme aasta pärast. See tähendab, et see oli organiseeritud tegevus, kus kõik välisriikides õppinud ohvitserid saadeti reservi, võeti vanad ohvitserid jälle tööle," kirjeldas Saar.

"Nüüd on olukord totaalselt muutunud. Tänu instruktoritele, tänu sõjale nad on väga kiiresti ja hästi õppinud. Viimastel NATO õppustel, kus osales Ukraina üksus, nad said kõige kõrgema hinnangu just innovatiivsuse eest - nad kasutasid mehitamata lennuvahendeid tule korrigeerimiseks. Nad on täitsa tubli arengu teinud," lisas ta.

Saatejuht tõi välja, et põhitöö Ida-Ukraina separatistidega võideldes on teinud vabatahtlikud. Saar nõustus, et vabatahtlikud olid esimesed, kes läksid riiki kaitsma, kui relvajõududes puudus tõsine juhtimine ja näiteks sidevahendid.

Nüüd on vabatahtlikud integreeritud regulaarvägedesse, kus on hoopis teine kord.

"Seal nad läksid ja tegid tööd. Siin on reeglid, määrustikud, väljaõppeprotsess, nõuded. See kindlasti tekitab vastuolu, kes on esimese, teise sordi sõjaväelane. Aga üldiselt võib öelda, et kes on jäänud teenima, teenivad hästi. Nad on kõige motiveeritumad inimesed, nad on näinud sõda," sõnas Saar.

ERR Ukrainas: korruptsioonivastase kohtu loomine on test poliitikute tahtele

Ukraina korruptsioonitõrje büroo direktori Artem Sitniku sõnul kaalutakse riigis korruptsioonivastase kohtu loomist. Tema sõnul oleks selline kohus kui eksam ühiskonnas kõrgel ametikohal olevate inimeste poliitilisele tahtele.

Majorskis on ainus neljast kontrollpunktist, mis Donetski ja Luganski oblasti vahel võimaldab inimestel üle piiri liikuda. Majorski on ainus, mis on Luganski oblastist allpool ja esimene Donetski oblastis, kustkaudu saab piiri ületada autoga, vahendas "Välisilm".

Piirivalve suudab enda teatel lasta iga päev üle piiri 1000 autot ja 7000 inimest, kuid inimeste hulk on suurem. Piiriületus on lubatud vaid Ukraina passiga kodanikel ning Kiiev lubab üle piiri viia 75 kilogrammi toitu, isiklikke asju ja muud, kuid teisel pool on okupeeritud alade kontrollijad kehtestanud 50 kilogrammi reegli ning kõik, mis üle, läheb neile.

Slovjanskis tegutseb Punase Risti keskus, kuid sinna on kogunenud ka teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Nad kasutavad kohalikke NGO-sid ehk mittetulundusühinguid, kelle abiga tuuakse üle piir neid, kes vajavad hädasti Ukraina abi.

Just valitsusväliste organisatsioonide kaudu jõuavad Ukraina piirivalvurite rikkumised ka piirivalvuri ja sõjaväe juhtideni ehk tsiviilisikud saavad kontrollida, kuidas neid piiril koheldakse.

Abiorganisatsioonid tõstavadki esile hea koostöö sõjaväega, mille juures tegutsevad CIMIC-ud ehk tsiviilmilitaarkoostöö esindajad, kelle kaudu käib omavaheline suhtlus. Hiljuti oli vaja just sellist abi pimeda tõttu töö sulgenud piiriületuspunkti lõksu jäänud inimeste väljapäästmiseks. Selline suhtlusviis
ehitati üles kahe ja poole aastaga.

Kiievis on juba kolm aastat tegutsenud korruptsioonitõrje büroo, mille juht on vast riigi üks kõige mõjukamaid. "Välisilm" uuris, mida ta ise sellest arvab.

"Selleks see büroo loodigi. Kui büroo seda ei teeks, ei oleks meil mingit tuge ei ühiskonnas ega ka rahvusvaheliste partnerite poolt. Seetõttu arutamegi korruptsioonivastase kohtu loomise küsimust, sest korruptsioonivastase kohtu loomise küsimus kerkis siis, kui hakati neid asju uurima," rääkis Ukraina korruptsioonitõrje büroo direktor Artem Sitnik.

"Sellised tõsised küsimused lahendatakse ainult siis, kui poliitiline tahe on poliitilisel eliidil olemas. Aga praegune tempo näitab, et poliitilist tahet pole. Ja olen seda mõtet korduvalt väljendanud, et see korruptsioonivastase kohtu küsimus on eksam meie ühiskonnas kõige kõrgemal postil asuvate isikute poliitilisele tahtele," lisas Sitnik.

700 töötajaga korruptsioonitõrjebüroo ehk NABU uurib praegu 600 kriminaaljuhtumit, aga tavaline kohtusüsteem on aeglane ja ei pruugi tahta korruptsiooni, millega võib kaude seotud olla, arutada. Seetõttu on vaja korruptsioonivastast kohut, mis ei ole veel tööle hakanud.

NABU-l on õigus uurida riigi juhtkonda, võimueliiti ning teiste seas on uuritavate nimekirjas ka president Petro Porošenko.

"Mina usun, et Porošenko läheb vangi nende korruptiivsete tegude eest, mida ta on sooritanud ja sooritab. Tema saatus saab olema sarnane Lõuna-Korea presidendi Park Geun-Hyega, kes mõisteti korruptsioonitegude eest 24 aastaks vangi. Nii et ma arvan, et meie Porošenko läheb ka vangi," arvas aktivist Evgeni Ševtšenko.

"Üks tema kõige levinum skeem on olnud niinimetatud Roterdam+ skeem, mille kohaselt Ukraina ostis sütt okupeeritud aladelt, oligarh Ahmetovi kompanii kaudu, koos Ahmetoviga. Ja ostis seda sütt 300 grivna eest ja müüs seda siis Ukraina riigiettevõtetele 1500-1600 grivna eest. See on kõigile teada skeem, mida on vähe uuritud raskuste tõttu kohtusüsteemis," lisas aktivist.

Järgmise aasta valimiste eel tuleb Ukrainas kuhjaga poriloopimist, millele aitab kaasa e-deklaratsiooni kehtestamine. Poliitikud peavad deklareerima kogu oma vara: majad, korterid, autod, maalapid ja kõik muu avalikult. Aga probleem on selles, et edasiminekut ei ole.

"Meil puudub legaalne vastutus, kui räägime informatsioonist, mis puudutab poliitiku liigset vara. Samas eeldame ka poliitilist vastutust. Meil tulevad järgmisel aastal valimised. Valijate jaoks on selge info, et kui nad kuulevad, et selline hulk autosid, raha ja sularaha saadi illegaalselt või vähemalt mitte põhjendatud viisil, siis nad ei hääleta seda poliitikut," rääkis valitsusväliste organisatsioonide koalitsiooni juhatuse kaasesimees Taras Ševtšenko.

Eelmisel nädalal käis Ukrainas riigivisiidil president Kersti Kaljulaid koos esindusliku delegatsiooniga. Kaljulaid oli esimene Lääne liider, kes külastas ka Ida-Ukraina konfliktipiirkonda. Teekonna tegi kaasa ERR-i ajakirjanik Tarmo Maiberg. Vaata "Välisilma" reportaaži allolevast videost: 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: