NABU-l on omad detektiivid, kes on juba aastaid teinud head tööd, kuid kuna kohtusüsteem pole tänases Ukrainas sõltumatu, on lõpptulemus ikkagi nutune, vahendas "Välisilm".

"Kõige raskem on see, et kogu meie detektiivide töö, kõik need juhtumid, mida me uurime, kõik need käivad väga keeruliselt. Avaldatakse survet, üritatakse mustata pressi kaudu nii korruptsioonivastast bürood kui ka konkreetset detektiivi ja korruptsioonivastase büroo juhtkonda ja kõik see... detektiiv teeb oma tööd, ühiskond jälgib ja siis jõuab juhtum kohtusse ja sinna ta jääb. See võtab ühiskonnalt motivatsiooni. Öeldakse jah, sõbrad, te olete võimelised tegema oma tööd väga hästi, kuid mis mõte sellel on, kui kohus ei võta seda juhtumit läbivaatamisele. See võtab motivatsiooni meie töötajatelt. See on meie töö juures kõige raskem," selgitas Sõtnik.

NABU üheks eesmärgiks on olnud sõltumatu korruptsioonikohtu loomine. Mida täna ikkagi veel ei ole.

"No kahjuks kaotasime me kaks aastat. Sest kaks aastat on käinud diskussioon, kas sellist kohut on üldse vaja luua. Hakkasime sel teemal arutama juba 2016. aasta mais, kuid vastav seaduseelnõu tuli alles detsembris 2017. aastal. Ja praeguseks on see vastu võetud. See on juba seadus ja käib kohtunike värbamine. Võib-olla kevadel saame me selle kohtu, mis hakkab lõpuks nende juhtumitega tegelema ja tulevad ka otsused," rääkis Sõtnik.

Olukorras, kus riik on sõjas, on väga kerge nimetada igasugust korruptsioonivastast uurimist ka riigivastaseks tegevuseks ja Kremli käepikenduseks.

"Mind ja riiklikku korruptsioonivastast bürood on nimetanud Ameerika spiooniks ja Suurbritannia spiooniks, viimasel ajal on hakatud rääkima Kremli käest. Tegelikult on see kaitsetaktika. Kõik meie uurimised on seotud väga tuntud inimestega ja väga populaarseks kaitsemeetodiks on süüdistada poliitiliselt motiveeritud jälitamises või pidada meid Kremli käeks," nentis Sõtnik.

"Meil käib idas sõda Venemaaga. Ja meil käib ka teine sõda, sõda korruptsiooniga. Korruptsioon ei ole väiksem oht kui Venemaa," lisas ta.

Kuidas minna korruptsioonisüüdistustega ka näiteks isikute kallale, kelles Lääs näeb partnereid.

"Ma ei ole nõus väitega, et Lääne partnerid toetavad just võimu. Lääne partnerid toetavad Ukrainat. Ukraina rahvast. Aga Ukraina rahval on oma esindus võimu näol. Ja see uurimine, mida me viime läbi tänaste võimudega seoses, see on saanud võimalikuks, kuna meid on algusest peale toetanud ühiskond ja Lääne partnerid," rõhutas Sõtnik.

Korruptsioon Ukrainas on paraku, võiks isegi öelda, et kultuuri osa. Just sellises süsteemis oskavad inimesed elada.

"Kultuuri ühe päevaga muuta nüüd kohe kindlasti ei ole võimalik. Kõigepealt on vaja luua olukord, kus karistusest ei ole võimalik pääseda. Kui inimesed näevad, et hoolimata ametikohast või poliitilisest jõust, mida sa esindad, sa oled vastutusele võetud, kui sa oled sooritanud korruptiivse teo. See saab mentaliteedi muutuse alguseks. Aga muidu inimesed ei näe seda. Inimesed näevad praegu mingeid kinnipidamisi, mingeid areste. Juba see on hea, sest ka sellist asja varem polnud, kuid inimesed näeks siis, et asjad jõuavad kohtusse ja kui hakatakse ka karistama, kui mis tahes ametnik saab korruptsiooni eest karistada, siis ma arvan, et see saab alguseks mentaliteedi muutusele," leidis Sõtnik.