Porošenko ERR-ile: Ukraina on läbi viinud tohutul hulgal reforme ({{commentsTotal}})

{{1526998740000 | amCalendar}}

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi Ukraina visiidi peamine eesmärk on rõhutada õigusriigi põhimõtete kehtestamist ja järgimist. President Petro Porošenko ütles "Aktuaalsele kaamerale", et riik on nelja aastaga läbinud tohutu muutuse reformide mõttes, mida pole nähtud üheski teises riigis.

Kaljulaid alustas Ukraina-visiiti hommikul, asetades pärja Tundmatu sõduri hauale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Enne keskpäeva alanud kohtumine Ukraina presidendi Petro Porošenkoga venis planeeritust tunni võrra kauemaks. Teemasid oli palju, näiteks Eesti ärimeeste toppama jäänud investeeringud, mis ootasid pigem poliitilist otsust, või reformide jätkamise vajadus, eelkõige aga korruptsioonivastane võitlus.

Porošenko ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Ukraina on võtnud ette tohutul hulgal reforme, millega korruptsiooni vastu võidelda.

"Aasta oli 2014, kui Ukraina sattus Venemaa agressiooni sihtmärgiks, Krimm illegaalse annekteerimise sihtmärgiks riigi poolt, millel on tugev korruptsiooni traditsioon, mida demonstreeriti aastaid, ning samal ajal tuleb võidelda mitmete ohtudega. Jah, pidime kaitsma suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust tingimustes, kus meil pole armeed. Ukraina vabatahtlikud andsid oma elu, et Ukrainat kaitsta. Esimesest hetkest alates võttis Ukraina ette üüratu nimekirja reforme, millel on otsene mõju korruptsioonivastasele võitlusele. Meie esimene reform, mis on kõige edukam, on detsentraliseerimine," rääkis ta.

Kaljulaid ütles, et ukrainlased ja ka Porošenko võivad olla reformide kiiruse osas kannatamatud. "Olen kindel, et kõik tunnistavad, et ilma investeerimisõhustiku
ja õigusriigita ei saa olla majanduslikku õitsengut, nii nagu ei saa olla head investeerimise võimalust sõjaga. See pole pudelikaela küsimus, vaid kompleksne küsimus ja teema, kus meie, Ukraina sõbrad, peavad leidma parima lahenduse," kõneles president.

Kaljulaidi visiit jätkub korrutsioonitõrje büroo töö tutvumise, aga ka Ukraina-Eesti ärifoorumi avamisega, sest teda saadab ligi 30-liikmeline äridelegatsioon. Neljapäeval sõidab president Ida-Ukrainasse.

Kaljulaid: Ukraina sõda ei tohi muutuda paratamatuseks

President Kersti Kaljulaid ütles Kiievis pärast kohtumist Ukraina presidendi Petro Porošenkoga, et läänemaailm ei tohi sõjaga Ukrainas ära harjuda ning seda paratamatusena võtta.

Kaljulaidi ja Porošenko kohtumise peateemad olid kahe riigi koostöö, Ukraina areng ja reformide kulg, Euroopa energiajulgeolek ning sõda Ukraina idaosas ja olukord okupeeritud Krimmis.

"Meie riikide ajaloos on palju ühist. Tänane olukord Ukrainas on keeruline ning neile kuulub meie täielik toetus. Me peame asju nimetama õigete nimedega – Ukraina idaosas käib sõda ning Krimmi poolsaar on Venemaa poolt okupeeritud. See on koorem, mis ei lase Ukrainal täna areneda hooga, milleks riik tegelikult võimeline on," ütles Kaljulaid pärast kohtumist Porošenkoga.

Ta rõhutas, et läänemaailm ei tohi sõja ja okupatsiooniga ära harjuda ega võtta seda paratamatusena. Tema sõnul on oluline, et Minski leppeid täidetaks ning ülejäänud riigid püsiks Venemaale seatud sanktsioonide taga ühtsena.

Kaljulaid tunnustas Ukraina valitsust viimasel ajal ellu viidud reformide nagu pensioni- ja tervishoiureformi eest.

"Ulatuslike reformide elluviimine olukorras, kus riigi ühes otsas käib aktiivne sõjategevus, ei ole lihtne. Samas ei ole sellele alternatiivi. Sõja kõrval on korruptsioonivastane võitlus võtmeküsimus, milleta Ukrainal on raske edu saavutada. Õigusriigi põhimõtete kehtimine, aga ka investeeringute kaitse on teemad, millest Euroopa-kursil mööda ei saa ning Ukraina juhid teavad seda väga hästi," sõnas riigipea.

Eesti toetab jätkuvalt Ukraina tihedamat euro-atlandi suunalist lõimumist.

Eesti on panustanud nii rahaliselt kui ka ekspertidega Ukraina reformiprotsesside toetamisse, aga ka humanitaarprobleemide lahendamisse. Ukraina on Eesti arengu- ja humanitaarabi suurim adressaat ning Eesti on suurim doonor Ukrainas per capita.

Kaljulaid on ametlikul visiidil Ukrainas, kus kohtub lisaks presidendile veel peaministri ja Ülemraada spiikriga, samuti parlamendi liikmete ja vabakonna esindajate ning ettevõtjatega. Riigipea tutvub Korruptsioonitõrje Büroo tööga ning avab Eesti-Ukraina äriseminari. Kaljulaid külastab ametliku visiidi käigus ka Ida-Ukrainat.

Kaljulaid arutas Groismaniga geopoliitilisi ja majandusküsimusi

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman ja Eesti president Kersti Kaljulaid arutasid teisipäeval Kiievis kohtudes geopoliitilisi ja majandusküsimusi, teatas Groismani pressiteenistus.

Ukraina peaminister ja Eesti riigipea "arutasid võimalusi tegutseda ühiselt Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitamise vastu ja populariseerida Ukraina gaasitranspordisüsteemi võimeid", teatas pressiteenistus.

Kaljulaidi sõnul on Ukrainal ja Eestil sõbralikud majandussuhted ning kahepoolsel kaubavahetusel on kasvupotentsiaali. "Suhtun optimistlikult arengusse, mis on meie riikide vahel võimalik," lausus ta.

Groismani sõnul ehitab Ukraina valitsus uut riiki, kuna reformitakse suurt osa valdkondadest, ning kõik see toimub hübriidagressiooni tingimustes.

"Me alahindasime kunagi ohtu, millega Ukraina nüüd silmitsi seisab, kuid meie praegune strateegia on, et me jääme pühendunuks Euroopa väärtustele ning sanktsioonipoliitikale agressorriigi vastu," ütles Eesti president.

Groisman kirjutas pärast kohtumist Facebookis, et tal oli Kaljulaidiga palju ühisteemasid alates Vene hübriidagressiooni tõrjumisest kaubandussuhete arendamiseni.

"Tallinn on huvitatud koostööst infotehnoloogia, energiatõhususe ja energiasäästu valdkondades, transpordis ning eriti kaubavedudes maismaal. Meie oleme huvitatud Eesti investeeringute suurenemisest Ukraina ärisektorisse eriti pärast seda, kui Eesti investeeringute kogumaht Ukraina majandusse ületas eelmisel aastal 200 miljonit dollarit," kirjutas peaminister.

Kaljulaid saabus kohtumisele Ukraina peaministriga:

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: