Vesterbacka meeskond on esitamas taotlust tunneli keskkonnamõju hindamiseks ({{commentsTotal}})

Peter Vesterbacka tutvustas Tallinnas tunneliprojekti
Peter Vesterbacka tutvustas Tallinnas tunneliprojekti Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Avaliku sektori osalusega projektiga konkureerivat Tallinna-Helsingi tunneli projekti juhtiva Peter Vesterbacka sõnul on töö tema plaani asjus edukalt jätkumas ning ta on koos koostööpartneritega esitamas Soome võimudele taotlust projekti keskkonnamõju hindamiseks.

Vesterbacka ja tema koostööpartnerite tunneliprojekti liin kulgeks Helsingi kesklinna asemel Espoo Keilaniemi kaudu Helsingi-Vantaa lennujaama. Just selle liini kohta Vesterbacka nüüd keskkonnamõju hinnangut (yva) taotleb, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Hinnangu andmise protsess algab hetkest, kui projekti eestvedajad esitavad taotluse kohalikule, antud juhul siis Uusimaa maakonna vastavale keskusele (Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskukset ehk ELY-keskus).

Uusimaa ELY-keskuse juhtivametnik Aimo Huhdanmäki selgitas, et üksikute projektide puhul sõltubki keskkonnamõju hinnangu andmise menetluse alustamine projekti omanike algatusest.

"See ei ole ametkondliku eestvedamisega menetlus. Näiteks Tattarisuo soojuselektrijaama yva-menetluse algatas energiafirma Helen", kommenteeris Huhdanmäki.

Eelmisel nädalal ELY-keskuse koosolekul osalenud Uusimaa Liidu juht Merja Vikman-Kanerva arvates tuleks projekti siiski käsitleda tervikuna. "Põhimõtteliselt on tegu ikkagi Soome riigi hankega, seega transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium peaks siin võtma juhtrolli," arvas ta.

Uusimaa Liit koordineerib ametlikku FinEst Linki Tallinna-Helsingi raudteetunneli projekti, mille uuringut tutvustati käesoleva aasta veebruaris. Selle uuringu kohaselt oleks raudteetunneli liini jaoks parim, kui see viiks Tallinna lennujaamast Helsingi linna alt Helsingi-Vantaa lennujaama.

Praegu valmistab Uusimaa Liit ette uut maakondlikku plaani ja seega oleks neil vaja teada, kas planeeringus tuleks arvestada ühe või mitme võimalusega liini kulgemiseks.

"Me oleme olukorrast natuke hämmingus. Me oleme oodanud, et transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumist tuleks meile juhiseid," nentis Vikman-Kanerva.

Vesterbacka ise nimetatud koosolekul ei viibinud, kuid selle tulemusega on ta rahul ning yva-taotlus on tema sõnul kavas esitada enne jaanipäeva.

Erilist huvi pakub näiteks see, kuidas võiks Soome lahe loodust mõjutada tehissaare rajamine. Mõlema projekti puhul on nimelt plaanis rajada Eesti ja Soome ranniku lähistele tehissaari.

Vesterbacka kinnitusel on sukeldujad juba asja uurimas.

Tehissaari on vaja, sest umbes 100 kilomeetri pikkuse raudteetunneli rajamise ajal on ehitustööde jaoks vaja toetuskeskusi. Hiljem võiks ikka sinna rajada näiteks hoolduskeskusi ja ventilatsioonilahendusi.

Vesterbacka projekt on pälvinud palju tähelepanu seetõttu, et avaliku sektori rahastuse kokkusaamine umbes 20 miljardit eurot maksva raudteetunneli jaoks on olnud keeruline. Soome ja Eesti peaminister nentisid mai alguses Tallinnas, et kahe riigi võimalustest jääb hetkel projekti jaoks väheks ning ka Euroopa Liit pole kohe valmis seda rahastama.

Vesterbacka eesmärgiks on, et 70 protsenti eelarvest tuleks Hiina päritolu investoritelt, ülejäänud 30 protsenti aga muuhulgas Põhjamaade kindlustusfirmadelt.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: