Helsingi-Tallinna tunneli projekti rahastab 100 miljoni euroga Dubai firma ({{commentsTotal}})

{{1543829160000 | amCalendar}}
Foto: Finest Bay Area

Tallinna-Helsingi tunneliprojekti paigutas 100 miljonit eurot Dubai ettevõte ARJ Holding Ltd, rääkis tunnelit kavandav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka esmaspäevasel pressikonverentsil.

Finest Bay Area eestvedaja Vesterbacka ütles, et projekti kogukuluks hinnatakse 15 miljardit eurot. Investeeringute ajavahemik on 30 aastat ja tunnel peaks kestma 120 aastat.

Ta märkis, et projektiga on nüüdseks töötatud 2,5 aastat ning Finest Bay Area on praeguseks sellesse paigutanud kahe ja kolme miljoni euro vahemikku jääva summa, mis on tulnud tema enda ja ka investorite rahast.

Projekti rahastusest 70 protsenti peaks tulema laenurahast ning Vesterbacka sõnul kavatseb ettevõte investeeringuid kaasata võrdses ulatuses nii Euroopast kui Aasiast. Ta tõi välja, et Dubai ettevõttelt ARJ Holding Ltd paigutas projekti 100 miljonit eurot.

"Me oleme rääkinud kümnete investoritega peamiselt Aasias ja Euroopas. Enamikuga neist jätkame kõnelusi, sest see on alles esimene investeering. Paljud investorid on meie vastu huvi tundnud ja me loodame, et mõned neist liituvad meiega," ütles projekti algataja "Aktuaalsele kaamerale".

Vesterbacka rõhutas, et kui meedias on räägitud, justkui oleks kaks erinevat tunneliprojekti, siis tegelikkuses on tegemist ühe projektiga, mille käigus ehitatakse kaks tunnelit - üks reisijate ja teine kaupade jaoks. Tunneli kaudu peaks reis ühest pealinnast teise kestma 20 minutit.

Seejuures on piletid tunnelis reisimiseks juba praegu müügil - üks ots maksab 50 eurot, edasi-tagasi reis 100 eurot, aastapilet, mis tagab piiramatu reisimisvõimaluse, 1000 eurot.

Eesti poolel on tunnelil neli ja Soome poolel kolm alternatiivset trassi, sest geoloogiline keskkond ei ole veel selge. Kõik liinid suunduvad Eestis Ülemistesse.

Projekti komistusikiviks võib saada keskkonnamõjude analüüs, millega pole Eestis veel õieti alustatudki. Soomes on tehtud esimesed eeluuringud ja valmis 170 lehekülge raportit.

"Me proovime teha keskkonnamõjude hindamist võimalikult paralleelselt mõlemas riigis, et avalik väljapanek saaks toimuda samal ajal. See on üks keeruline koht, sest seadused on muutunud mõlemas riigis," selgitas Pöyry Finland Oy keskkonnanõustaja Karoliina Jaantinen.

Keskkonnamõjude hindamine algas 2016. aastal.

Esmaspäeval esitati Eestis hoonestusloa ja riigi eriplaneeringu taotlus. Sarnased taotlused esitatakse sel nädalal ka Soomes.

Kooskõlastuste ja kavandamisega loodetakse ühele poole saada tuleval aastal ja ehitus võiks alata 2019.-2020. aastal.

"Mul on usku meie kahe riigi avalikku sektorisse, meie ametnikesse, et nad suudavad väga tõhusalt koostööd teha. Ma oleksin väga üllatunud, kui Eesti oleks aeglasem kui meie Soomes. Niisiis… eks ole näha," ütles Vesterbacka.

Majandusminister Kadri Simson avaldas tänavu suvel siiski kahtlust, et tööd Eesti poolel 2020. aastal alata võiksid, sest keskkonnauuringud ja lubade saamine võtavad tavaliselt kauem aega.

Ministeerium peab Vesterbacka plaane väga optimistlikuks

Majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ütles "Aktuaalsele kaamerale" Vesterbacka plaane kommenteerides, et need on äärmiselt optimistlikud ning tasuvuse eelduseks on väga suur piletitulu kasv.

"Kindlasti kogu see projekt on väga optimistlik. Seal nähakse ette, et juba 15 aasta pärast on 50 miljonit reisijat, mis tähendab, et iga soomlane ja eestlane peaks kaheksa korda aastas reisima ja maksma selle eest 100 eurot pilet. Kindlasti see on optimistlik," ütles ta.

Eesti ja Soome riik lähevad praegu edasi oma planeeringutega. "Me oleme juba teatud indikatiivse trassivaliku teinud oma eelmise suure uuringuga, läheme sellega edasi. Loodame, et Vesterbacka trass ühtib meie trassiga," lisas ta.

Ettevõtja hinnangul tunnel laevaliiklust ei mõjuta

Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu on veendunud, et tunnel Tallinna ja Helsingi vahele tuleb.

"Tunnel on tõsine asi ja see kindlasti saab teoks. Seda arvab nii erasektor, kes võib julgemalt oma mõtteid avaldada, kui ka avalik sektor, kes on selle mõttega Eesti ja Soome poolt aktiivselt kaasa tulnud," rääkis ta "Ringvaates".

Kaldalu hinnangul tunnel laevaliiklust ei mõjuta. "Näen, et laevaliiklus säilib vähemalt samal tasemel kui seni. Kui Tallinn ja Helsingi ei provintsistu, vaid arenevad koos kiiremini edasi, siis tegelikult see toob kaasa igasuguse majandusliku aktiivsuse tõusu, sealhulgas laevaliikluse tõusu," rääkis ta.

"Ja kui me võtame näiteks turistid, keda on kas või Aasia suunalt järjest rohkem, siis turisti jaoks selline mõnus laevareis, vaadates kahe linna siluetti, on kahtlemata omaette vaatamisväärsus. Olles turist sa alati ei loe aega. Aga käies igapäevaselt tööl, tehes äri, sel juhul sinu jaoks on palju olulisem, et sa iga peäv ei tahaks kulutada kahte tundi selleks, et liikuda hommikul Helsingisse ja õhtul tagasi," lisas ta.

Toimetaja: Karin Koppel, Kadri Põlendik, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: