Eelmisel aastal oli keskmine teise samba pensionimakse 58,22 eurot kuus. Kindlustusandjatel on teise samba pensioni saavate inimeste igakuisteks makseteks reserve kogusummas üle 70 miljoni euro. Aastaga on see summa suurenenud 12 miljoni euro võrra.

Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi hinnangul on teine sammas mõeldud eelkõige täiendamaks esimest sammast.

"Tänastel noortel jääb kogumiseks rohkem aega ja ka tuleviku pensionimaksed saavad seeläbi suuremad. Eluaegsed pensionimaksed on mõeldud selleks, et tagada pensionärile igakuine stabiilne sissetulek kuni tema surmani," ütles Kollom.

"Tänavu jõustusid mitmed teise samba väljamakseid puudutavad seadusemuudatused, et avardada valikuvõimalusi. Fondipensionidele alternatiivi pakkuva tähtajalise pensionilepingu on kliendid väga hästi vastu võtnud. Mitmed inimesed, kes ei soovi pensioniperioodil investeerimisriski võtta, on seda võimalust aktiivselt kasutamas," sõnas Kollom.

2001. aastal käivitunud pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene sammas ehk riiklik vanaduspension peab tagama kõigile minimaalse äraelamise ning seda makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust.

Teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni kaudu kogub töötav inimene kaks protsenti brutopalgast pensionifondi ja saab riigilt lisaks neli protsenti. Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension võimaldab inimesel ise määrata sissemaksete suuruse ning pensioni väljavõtmise aja ja viisi.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) liikmetest teevad teise samba pensionikindlustuse väljamakseid Compensa Elukindlustus, ERGO ning SEB Elu- ja Pensionikindlustus.