Riigikogu kehtestas pensionireformiga isetõusva pensioniea ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Seaduse muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat, vahendas riigikogu pressitalitus.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja kuus kuud.

Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.

Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 52 ja vastu 34 riigikogu liiget.

Samuti muudetakse esimese sambasse raha kogumise valemit, alates aastast 2021 hakkab esimesse sambasse raha kogumine sõltuma poole ulatuses palgast ja poole ulatuses tööstaažist.

Swedbanki pensionifondides kogub oma vanaduspõlveraha 40 protsenti II sambaga liitunutest. Seadusemuudatusega kukub Swedbanki pensionifondide keskmine valitsemistasu 0,6 protsendile.

"Selle uue seadusemuudatuse pealt hoiavad nad kokku neli miljonit eurot aastas. Viimase viie aasta peale kokku ettevaates kuskil 16 miljonit eurot. Arvestades, et meil on umbes 310 000 klienti, tähendab see iga kliendi kohta kesmiselt 50 eurot aastas kokkuhoidu, mis Eesti tingumustes on kindlalt kõige suurem tasude langus viimase nelja aasta peale," rääkis Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Swedbanki fondide valitsemistasud on juba piirmäärast madalamad. Ka kõige progressivsemates ja agressiivsetes fondides, kus seni on lubatud aktsiatesse investeerida 50 kuni 75 protsenti, on nende määr 0,85 protsenti. Luminoris ulatuvad vastavate fondide valitsemistasud praegu aga koguni 1,46 protsendini.

"Kui nüüd need valitsemistasud langevad siin paar baaspunkti, siis selge on see, et ega see ei tõsta fondide tootlust näiteks 5 protsendi pealt 10 protsendi peale. Kliendi vaatest on olulisem tootlus ja uus seaduseelnõu võimaldab tegelikult väga palju paremaid riskijuhtimismeetmeid ja ka investeerimisvõimalusi võimalikult tootlikumatesse varadesse ja see on kindlasti kiendi võit," lausus Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu.

Seaduse järgi on edaspidi lubatud sada protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Lisaks lubatakse pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Tootlikuse tõstmiseks näeb seadus fondidele ette edukustasu, selleks peab teise samba keskmine tootlus edestama esimese samba pensioni kasvukiirust.

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul aitab seadusemuudatus viia fondide valitsemistasud OECD keskmise juurde.

"Selle eelnõu eesmärk oligi see, et me andsime fondidele rohkem vabadust investeerimisotsuse tegemisel, et tõsta tootlust ja teiselt poolt viisime alla ka tasusid. Nii, et nüüd on nad tõesti jõudnud OECD keskmisele tasemele 0,5-0,6 protsendi juurde," sõnas Tõniste.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: