21. sajandi internetiühiskond on suuresti lammutanud kommunikatsioonibarjääri meie ja välismaailma vahel. Eesti ja näiteks Ameerika meediaruumid on palju lõimitumad kui need olid enne internetiajastut, nõukogude ajast rääkimata.

Catch-EyoU uuringust rääkiv uudis ERR Novaatoris | Uuring: ärevad ajad muudavad noored ühiskondlikult aktiivseks

Nii näiteks võib mõni Kalamaja hipster hommikukohvi rüübates sülearvutist lehitseda sama artiklit, mida mõni Ameerika lääneranniku yuppie parajasti oma nutiseadmest lehitseb, et magamaminekut edasi lükata.

Kommunikatsioonibarjääride kadumist on iseäranis märgata noorema põlvkonna seas, kes on loomuldasa nutitaiplikum ning kellel ka inglise keel ladusalt suus. Võõrkeele hea oskus tähendab, et noored ei pea piirduma enam pelgalt Eesti teaberuumiga, vaid saavad olla avatud kogu maailma.

Nii näiteks on internetiliiklust mõõtva Alexa hinnangul suhtlus- ja aruteluportaal Reddit Eestis populaarsuselt 19. kohal, edestades näiteks rahvusringhäälingu kodulehte. Ka Instagram ja Snapchat muutuvad aina menukamateks.

Usun, et teaberuumi ulatusest sõltub suuresti ka see, mille vastu inimesed huvi tunnevad ja mida omakeskis arutavad. Jah, sajand tagasi arutatigi külakõrtsis peamiselt vaid kohaliku valla eluolu, kuid seda seetõttu, et millestki muust polnud lihtsalt kõneleda.

Noortelt, kes on sotsialiseerunud 21. sajandi piirideta teabeühiskonnas, ei saa enam oodata, et nad pelgalt oma riigi- või vallaasjade vastu huvi tunneks. Poliitika kui sellise tähendus on muutunud ning omandanud riigipiire ületava mõõtme.

Ka minu tutvusringkonnas on päris palju selliseid noori, kes huvituvadki näiteks USA president Donald Trumpi tegemistest palju rohkem kui sellest, mida Eesti valitsus teeb, kohaliku tasandi poliitikast rääkimata. Minulgi on olnud ajavahemikke, kus saan põhilise teabe mõnest välismaa uudisteportaalist või näiteks Redditist, selmet Postimeest või Delfit sirvida. 

Alles mõni nädal tagasi tunnistas üks tuttav mulle, et suudab nimetada rohkem USA administratsiooni liikmeid kui Eesti valitsuse ministreid. Tõsi, ringkond, kellega igapäevaselt lävin, on ka haritum ja poliitikateadlikum kui tavaline Eesti noor, kuid usun, et suuremal või väiksemal määral on minu väide siiski üldistatav kõigile noortele. 

Tõstes kogu probleemitõstatuse kujundlikus mõttes tagurpidi – ehk on isegi hea, et Eesti (aga ka näiteks Rootsi) noored nii vähe kohalikust poliitikast huvituvad? See annab tunnistust, et Eesti poliitilises elus pole midagi, mis nooremat põlvkonda n-ö tagajalgadele ajaks. Sest, olgem ausad, Trumpi poliitika on just seda teinud. Paljude liberaalsete vaadetega noorte – nii USA, aga ka Eesti – meelehärmiks. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.