Kapo peadirektor Arnold Sinisalu kirjutab 52-leheküljelise aastaraamatu eessõnas, et Eesti suurim probleem julgeoleku tagamisel on endiselt Kremli lõhestuspoliitikast lähtuv oht põhiseaduslikule korrale. Sinisalu toob välja, et lõhestuspoliitika viimaste aastate kindel tendents on tähelepanu suundumine siinsetele vene noortele.

"Venemaa arvukate asutuste töö Eesti venekeelsete noorte kaasamiseks lõhestuspoliitikasse näitab ilmselgelt, et loota lähiaastatel riikidevaheliste suhete soojenemist ja Venemaa mõjutustegevuse vähenemist Eesti suunal pole eriti mõtet, isegi kui seda sooviks. Milleks üldse Kreml üritab hõlmata noori? Ikka selleks, et oleks inimesi, kellega edaspidigi mõjutada Eesti poliitikat. Sellist tegevust ei saa kuidagi teisiti nimetada kui lõhestuspoliitikaks," kirjutab Sinisalu.

Aastaraamatu peatükis "Noortega manipuleerimine" märgitakse, et väljaspool Venemaad elavate (venekeelsete) noorte võrgustiku rajamist alustati juba aastaid tagasi. Venemaal ja välismaal korraldatakse aastas kümneid lõhestuspoliitika üritusi, mille sihtrühmaks on erinevas vanuses ja erineva profiiliga välisriikide noored.

"Nn vene maailma ideoloogia ja Venemaa riikliku ajalookäsituse propageerimisega rööbiti otsitakse noorteürituste varjus protestimeelseid ja kergesti manipuleeritavaid inimesi nende hilisemaks kaasamiseks ja ärakasutamiseks. /.../ Ühtlasi soovib Venemaa takistada venekeelsete noorte lõimumist Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, tagada järelkasv Kremli lõhestuspoliitika elluviijatele Eestis ning otsida võimalikke värbamisobjekte Venemaa eriteenistustele."

Kapo väitel on aga Venemaa ametnikud mures, kuna Kremli lõhestuspoliitika pole Eesti noorte jaoks kuigi atraktiivne, mistõttu on lõhestuspoliitika aktivistid valdavalt vanemaealised, napi võimekuse ja vähese populaarsusega. Sel põhjusel oli järelkasvu tagamine peateemaks 21. aprillil 2017 Tallinnas toimunud Kremli lõhestuspoliitika kohalike juhtide aastakoosolekul.

Aastaraamatus tuuakse välja, et ka Venemaa saatkond Eestis  on hakanud noorte kaasamisele pöörama üha enam tähelepanu. 2017. aastal korraldati saatkonna ja fondi Russki Mir  rahastusel kaks Balti riikide noortele mõeldud üritust: esimene neist oli Järvamaal Valgehobusemäe puhkekeskuses toimunud noorte foorum "Minu Baltimaad" ja teine Harjumaal Nelijärve puhkekeskuses toimunud noorte foorum "BaltFest 2017".

Üks sihtrühm, kelle kaudu Venemaa üritab mõjutada siinseid noori, on õpetajad, keda püütakse kaasata Venemaa korraldatavatele tasuta koolitus- ja õppeprogrammidesse. Mullu augustis Peterburis toimunud "kaasmaalastele" mõeldud õppeprogrammist "Venemaa riigi ajalugu" võtsid Eestist osa Kohtla-Järve, Narva ning Tallinna ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad.

Värske trendina tuuakse aastaraamatus välja, et Venemaa lõhestuspoliitika üritustel osalevaid eri riikidest noori ärgitatakse looma omavahelisi kontakte, et jätkata ühiselt koordineeritud tegevuste ja aktsioonide korraldamist oma kodumaal.

Venemaa eriteenistused kasutavad noori ka Eesti riigi või korrakaitsestruktuuride kohta teabe hankimiseks.

"Venemaa eriteenistustele on mugav saak inimesed, kes nooruse uljusest või tänu mõnele eksimusele oma elus on jäänud eriteenistuste hammasrataste vahele. Vähetähtsaks ei saa pidada ka "spiooniromantikat". Vildakate ettekujutuste tekkimist soosib propagandistlik ja kallutatud Vene meedia, mis loob spioonidele rahvusromantilise imago ning käsitleb neid kui kangelasi. Selline võltspilt ja patriotismile rõhumine võimaldab noortel Eesti riigi vastast kuritegu kergemini toime panna."

Kapo aastaraamatus tuuakse ka välja, et arvamus, et Venemaa eriteenistused on huvitatud vaid riigisaladuse hankimisest, ei ole tänapäeval enam aja- ega asjakohane.

"Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste kogutav luureinformatsioon on enamasti kas ametkondlik teave või isikuandmed. Seda kasutatakse edasiste luureoperatsioonide planeerimisel või algmaterjalina analüüside koostamisel."

Aastaraamatus tuuakse välja, et 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel kasvas Vene eriteenistuste huvi siinsete poliitiliste ringkondade vastu ning Kapo hinnangul pole ka järgnevatel aastatel pole põhjust poliitilise luure vähenemist eeldada.

Väljavõte Kapo aastaraamatust Autor: (ERR)