Tallinna luterlikud erakoolid mõlgutavad gümnaasiumi avamise mõtteid

Kristlikke väärtusi kandvad Tallinna Toomkool ja Kaarli Kool annavad praegu haridust ainult põhikooliastmes, kuid mõlema kooli juhid tunnistasid, et on mõelnud gümnaasiumiastme avamise peale, ehkki kõik on alles idee faasis.
Alates 2011. aasta sügisest vanalinnas tegutseva Toomkooli esimene lend lõpetab põhikooli kahe aasta pärast. Õppetöös lähtub kool kristlikust maailmavaatest, mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK).
Kooli direktor Egle Viilma ütles ERR-ile, et nad on mõelnud gümnaasiumi avamise peale, seda enam, et see on paljude lastevanemate soov. Nii väike kool ei saa aga üksinda hakkama ning seetõttu on mõeldud koostööle Kaarli Kooliga.
"Häda on selles, et nemad on meist veel kaks aastat nooremad ja selle otsuse, kas jätkata gümnaasiumina, peaksime ikkagi meie vastu võtma," tõdes Viilma.
Tema sõnul hakatakse uuel aastal panema kokku toimkonda, kes hakkab kõikide nende teemadega, sealhulgas majandamisega tegelema.
"Nii et täna on see alles soovmõte-unelm," nentis koolijuht.
EELK Tallinna Toompea Kaarli Koguduse peetava Kaarli Kooli direktor Signe Aus ütles, et gümnaasiumiosa avamise teemal on küll mõtteid vahetatud, aga kindlasti ei ole plaanid veel sellised, et neid avaldada. Temagi oli seda meelt, et kui gümnaasiumiõpe peaks tulema, siis tõenäoliselt mitte ainult oma kooli baasil, vaid natuke laiemapõhjaliselt.
"Meie kool on teadlikult väike, aga gümnaasiumi õppeprogramm peaks olema natuke laiem kui ühe klassikomplekti baasil," selgitas ta.
Ausi sõnul on Kaarli Kooli õpilaste gümnaasiumiikka jõudmiseni veel neli aastat aega ning kõik on veel idee tasandil, mingeid otsuseid pole paberile pandud.
"Me kõigepealt keskendume sellele, et meil tuleb järgmisel aastal taotleda kolmanda astme koolitusluba ja kui see on loodetavasti edukalt möödas, on aeg hakata mõtlema edasiste sammude peale," lausus koolidirektor.
Ta lisas, et nende põhikooli õpilased võivad minna edasi õppima ükskõik millisesse gümnaasiumisse, ehkki Kaarli Koolile on loomulikult oluline väärtusmaailm ja oleks hea, kui õpilased saaksid jätkata nii, et ei peaks oma väärtustega vastuollu minema. Samas tõdes ta, et selles vanuses noor ei ole enam nii hellas eas nagu lasteaias ja algkoolis ning on võimeline kõigiga hästi läbi saama.
"Gümnaasiumivaliku aluseks peaks olema ikkagi konkreetne huvi edaspidi ülikooli edasi minna, sellest peab valik eelkõige lähtuma, mis suunda tahetakse," märkis Aus.
Toimetaja: Karin Koppel