Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder sõnas ERR-ile, et esialgse kava kohaselt on Ida-Tallinna keskhaigla kinnistutest maha plaanis maha müüa nii keskhaigla peahoone Ravi tänaval kui ka Tõnismäe polikliiniku hoone. Alles jääks Järve hooldusravikliinik ning Magdaleena haigla, kuhu tuleb nüüdisaegne tervisekeskus.

Lääne-Tallinna keskhaigla hoonetest on plaanis rahaks teha lisaks peahoonele nii nakkuskliiniku polikliinik kui ka Pelgulinna sünnitusmaja. Mustamäe, Haabersti ja Nõmme tervisekeskused jätkaksid aga oma tööd. Kopli polikliinikusse tuleks aga Põhja-Tallinna tervisekeskus.

Tõnis Mölder sõnas, et kinnistute müük on vajalik Tallinna haigla projekti rahastamiseks. Samas ei ole midagi aga veel kivisse raiutud.

"Ei saa välistada ka varianti, et kui linn näeb nendel kinnistutel mingit muud linnale vajalikku teenust või muud tulevikku, siis see on alati arutelukoht. Ega Tallinna linnal seda munitsipaalomandis maad soodsates kohtades kesklinnas või selle lähiümbruses väga palju ei ole. Aga kahtlemata on suure haigla tekkimisel vaja investeeringuteks raha ja eks kõige lihtsam viis seda saada ongi vanade hoonete realiseerimisest ehk müümisest," lausus Mölder.

Lastehaiglat, mis samuti kuulub linnale, täies mahus Lasnamäele kolida ei ole plaanis, osalt seetõttu, et tegu on erilise sihtotstarbega haiglaga, mis on konkreetselt ainult laste tervisele keskendunud.

"Pigem ongi siin läbirääkimiste koht riigiga, et kuidas nemad lastehaiglat näevad. Teadupärast on ju tulnud siin ka kolme haiglajuhi poolt ettepanek liita tulevikus Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja lastehaigla üheks haiglaks. Tallinna linn lastehaigla omanikuna on valmis seda ideed arutama, aga kindlasti me ei ole valmis lastehaiglast niisama loobuma," lausus Mölder.

Mölder on varem ERR-ile öelnud, et Tallinn on nõus lastehaigla loovutama riigile 150 miljoni euro eest.

Tervisekeskused on plaanis luua kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Juba praegu on linnale kuuluvad tervisekeskused ühel või teisel kujul kuues linnaosas olemas.

Tervisekeskused kujutaksid Möldri sõnul endast laiendatud määral polikliinikuid. "Kui täna on polikliinikutes olemas perearstid ja lisaks veel mõned eriarstid ja võib-olla veel mõningaid arstiabiteenuseid, siis tulevikus oleks eriarsti mahud seal oluliselt suuremad. Lisaks saavad seal veel olema ka taastusravi, hambaravi ja ka muud kaasnevad teenused," lausus ta.

Nii näiteks laieneb Magdaleena üksuses oluliselt ambulatoorne taastusravi osa ning seal hakkavad toimuma ka ämmaemanda vastuvõtud. Magdaleena tervisekeskuse renoveerimistöödega planeeritakse alustada 2019. aasta lõpus ning keskus peaks valmima 2021. aasta esimeses pooles. Projekti kogumaksumus on 4 586 670 eurot, millest suurim osa - 1 661 000 eurot - tuleb riigilt.

Ka Põhja-Tallinna tervisekeskuse ehitus- ja renoveerimistööd peaksid Möldri sõnul algama 2019. aastal, hetkel on käimas projekteerimine. Uues Kopli tervisekeskuses hakkavad Pealinna teatel patsiente vastu võtma nii perearstid kui eriarstid, samuti füsioterapeudid, logopeedid, hambaarstid jne. Sealsamas saab teha ka labori- ja radioloogilisi uuringuid, lisaks asuvad hoones taastusravikeskus ja apteek.

Haabersti ja Nõmme tervisekeskused on juba osaliselt renoveeritud. Mustamäe tervisekeskus avas vana polikliiniku asukohas uksed aga juba jaanuarikuus. Keskus läks maksma üle kuue miljoni euro.

Pirita ja Kristiine linnaosas praegu linnale kuuluvad tervisekeskused puuduvad, sealsed keskused on erakätes. Möldri sõnul on ka Pirita perearstikeskus saanud riigilt toetust, saamaks Euroopa Liidu rahasid tervisekeskuse laiendamiseks.