PERH kahtlustab Tallinna Haigla ravimahtude ülepaisutamist ({{commentsTotal}})

Peep Talving.
Peep Talving. Autor/allikas: Mark Šandali / ERR

Põhja-Eesti regionaalhaigla usub, et Tallinna Haiglasse planeeritakse ebarealistlikult suuri ravimahtusid. Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn seda arvamust ei jaga.

Tallinna linn veab juba mitu aastat mõtet ehitada Lasnamäele uus Tallinna Haigla. Sellega koos pannakse üheks asutuseks kokku ka tänane Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla. Selleks, et eesolevat hinnanguliselt ligi 400 miljoni eurost investeeringut paremini planeerida, koostasid projekti vedajad Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava ehk dokumendi, kus prognoositakse uue haigla ravimahtusid.

"Arengukavas on ju lähtutud, et kui kahe Tallinna praeguse haigla mahud kokku panna, siis Tallinna uus haigla just nende mahtudega ka toimetama hakkab," rääkis Tallinna Haigla projekti nõunik Jaak Aab.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas ollakse veendunud, et arengukavas on tulevaste ravimahtudega üle pingutatud.

"Me kogusime kokku kõikidelt erialajuhtidelt regionaalhaiglas arvamused erialati. Ja kõik erialajuhid ütlesid, et on toimunud prognoos, mis ei vasta reaalsusele," ütles regionaalhaigla ülemarst Peep Talving.

Nii näiteks prognoositakse Tallinna Haiglasse 2040. aastaks 6,2 protsenti rohkem üldkirurgia juhtumeid, kui tänastes Tallinna keskhaiglates.

"Aga kui vaadata praeguse Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate mahtusid, siis seal on langustendents viimastel aastatel. Ja selle pärast see prognoos ei tundu õige," osutas Talving.

See on vaid üks näide ning sarnane muster kordub regionaalhaigla hinnangul paljudel erialadel. Talvingu hinnangul ei tohiks uue haigla planeerimisel niisugusest arengukavast lähtuda.

"Haigekassa rahastus küll kasvab, aga ta ei kasva sellises mahus, et selline suur piirkondlik haigla Põhja-Eesti piirkonda oleks sellistes mahtudes vajalik."

"Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla kindlasti tulevikuperspektiivis ravijuhte planeerib rohkem. See on aja nõue. Meie elanikkond vananeb, inimesed vajavad järjest rohkem arstiabi ning ravijuhid kasvavad. See on kõik läbi kalkuleeritud ja see ei ole võetud laest," ütles omakorda Jaak Aab.

Sama hinnangu andis arengukavale ka sotsiaalministeeriumi juurde loodud komisjon, mis tegi töö- ja terviseministrile ettepaneku Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava heaks kiita. Komisjoni juht, sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et arengukava koostajad lähtusid oma prognoosis pisut teisest põhimõttest kui regionaalhaigla.

"Mille poolest tekib probleem, et neid numbreid võrreldakse täna sellise haigekassa suutlikkuse järgi osta teenuseid. Tegelikult meie ütleme seda, et haigla planeeringu aluseks ei saa olla täna haigekassa lepingumaht, vaid eelkõige prognoosid inimeste tervisevajaduse osas," selgitas Koppel.

Lisaks ütles ta, et ehkki funktsionaalne arengukava on alusdokument mitmeteks tulevasteks otsusteks, pole see kivisse raiutud. Paari aastaga peaks valmima uus haiglavõrgu arengukava ning siis saab Tallinna Haigla funktsioonid veel täpsemini paika seada. Pealegi saab haigla ruumivalikuid muuta ka pärast, nii-öelda töö käigus.

"Näiteks, kui sünnituste arv langeb drastiliselt, siis on võimalik neid samu palateid ja protseduuritubasid kasutada teisteks teenusteks. Ja sama moodi kirurgia puhul, et kui päevakirurgiat tehakse rohkem, siis need samad operatsioonisaalid on võimalik võtta kasutusele päevakirurgia jaoks."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: