Jesse lausus, et vajadus ehitada Ida-Tallinnasse uus haiglakompleks on olnud juba ammu ning seda teadvustati juba 2000. aasta haiglavõrgu arengukava aluseks olnud konsultatsioonidokumendis.

Jesse sõnas, et kui arvestada, et valdav osa elanikke on koondunud justnimelt Lasnamäele ning selle taga asuvasse Viimsi poolsaarele ja Maardusse, siis on igati loogiline, et Ida-Tallinnas asuks ka suurem tervishoiuasutus.

Riik on Jesse sõnul valmis ka suurhaigla loomist osaliselt rahastama. Tallinna linnavalitsusega on tema sõnul kontaktis oldud juba sellest ajast saati, kui haigla planeerimine päevakorda tõusis ning on jõutud arusaamale, et haiglat ei suudaks üksi rahastada ei linn ega ka riik. "Summadest räägitud ei ole, aga oleme teadlikud ja valmis rahasid otsima meile käepärastest allikatest," lausus ta.

Seda, et suurhaigla PERH-ile otsest konkurentsi pakuks, Jesse ei arva. Ta ütles, et pigem on tegemist tänaste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla erialade ja osakondade kolimisega, mis võimaldab arste, õdesid ja muud tervishoiu personali paremini ära kasutada.

"Me kindlasti tahame seda muutust kasutada ka selleks, et vaadata, kuidas tihendada Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja sündiva Tallinna Haigla koostööd nii, et sellest võidaksid nii Tallinna kui ka Eesti elanikud laiemalt. Me ei näe seda Tallinna Haigla teket kuidagipidi konkureerivana Põhja-Eesti Regionaalhaiglale," ütles Jesse.