Taner Kılıç on olnud vangis alates 2017. aasta juunist. Teda süüdistatakse kuulumises võrgustikku, mida Ankara peab 2016. aasta riigipöördekatse organiseerimise eest vastutavaks.

Euroopa Liidu suhteid Türgiga on viimastel aastatel varjutanud mitmed tülid, seda iseäranis võimude karistusmeetmete üle, mis järgnesid president Recep Tayyip Erdoğani kukutamiskatsele.

"Võimud Türgis - EL-i kandidaatriik ja Euroopa Nõukogu liige - peavad tagama õiglase kohtumõistmise, juriidilise protsessi, mis tugineb süütuse presumptsioonile ja vastab Euroopa Inimõiguste Konventsioonile ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale," sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja avalduses.

Amnesty lubas suurendada jõupingutusi Kılıçi vabastamiseks, kes on üks mitmekümnest ajakirjanikust ja inimõigusaktivistist, kes putšikatse järel kinni peeti. Kılıç arreteeriti 6. juunil 2017. Amnesty peab talle esitatud süüdistusi "alusetuks".

Türgi kohtud on 2000 inimest riigipöördekatse eest vangi mõistnud

Türgi kohtud on määranud vanglakaristuse rohkem kui 2000 inimesele, keda süüdistatakse seotuses 2016. aasta nurjunud katsega kukutada president Recep Tayyip Erdoğan, ütles justiitsminister neljapäeval.

"287 kohtuasjast 171-s on otsus langetatud: 2140 kohtualusele on määratud vanglakaristused ja 1478 on õigeks mõistetud," ütles minister Abdulhamit Gül uudisteagentuurile Anadolu.

"Ma arvan, et ülejäänud kohtuasjad jõuavad lõpule 2018. aasta lõpuks," lisas ta.

Türgi võimud süüdistavad riigipöörde korraldamises USA-s eksiilis elavat islamivaimulikku Fethullah Güleni, kes eitab seda kategooriliselt.

Riigipöördekatse järel peeti kinni tuhandeid inimesi ja tuhanded vallandati töökohtadelt. Kohtuistungeid peetakse mitmes Türgi linnas.