Pompeo: kell on täis tiksunud ja Türgi peab pastori vabastama ({{commentsTotal}})

{{1533279240000 | amCalendar}}
USA välisminister Mike Pompeo.
USA välisminister Mike Pompeo. Autor/allikas: AP/Scanpix

USA otsus kehtestada sanktsioonid kahele Türgi ministrile näitavad, et Washington suhtub Türgis kinni peetud USA pastori vabastamise nõudmisesse väga tõsiselt, ütles USA välisminister Mike Pompeo reedel.

"Türklastel olgu teada, et kell on täis tiksunud ning on aeg pastor (Andrew) Brunson tagasi anda. Loodan, et nad näevad asja sellisena nagu ta on - demonstratsioonina, et me suhtume sellesse väga tõsiselt," lausus Pompeo enne lendamist Malaisiast Kuala Lumpurist Singapuri.

"Peame seda üheks küsimuseks, mis meil türklastega on," lisas Pompeo. Ta ei täpsustanud, millised vaidlused USA-l Türgiga täpselt on.

"Brunson peab naasma koju, nagu kõik ameeriklased, keda Türgi valitsus kinni hoiab," lausus ta. "Asi on suhteliselt sirgjooneline. Nad on neid inimesi hoidnud kinni pikalt. Need on süütud inimesed."

USA teatas kolmapäeval, et kehtestab Brunsoni kinnipidamise tõttu sanktsioonid Türgi justiitsminister Abdulhamit Gülile ja siseminister Süleyman Soylule.

USA ja Türgi välisminister arutasid USA pastorit ümbritsevat olukorda

Pompeo kohtus reedel ka Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga ja koos üritati lahendada kahe riigi vahelist diplomaatilist kriisi.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert ütles, et Pompeo ja Çavuşoğlu pidasid "konstruktiivse vestluse" Singapuris toimuva piirkondliku kohtumise kõrvalt.

"Nad arutasid mitut küsimust... Nad nõustusid jätkata katseid lahendada meie kahe riigi vahelisi küsimusi," lisas Nauert.

Çavuşoğlu: USA ähvardused ja sanktsioonid tulemust ei too

Türgi välisministri Çavuşoğlu sõnul ütles ta reedel kolleeg Pompeole, et USA ähvardused ja sanktsioonid tulemust ei too.

"Oleme algusest peale öelnud, et teise poole ähvardav keelekasutus ja sanktsioonid ei too mingit tulemust. Täna kordasime seda," lausus Çavuşoğlu ajakirjanikele Singapuris pärast Pompeoga kohtumist.

Pastor Brunson on elanud Türgis juba kaua

Põhja-Carolinast pärit 50-aastane evangeelse kiriku pastor Brunson juhtis väikest kogudust Izmiri linnas. Türgi võimud võtid mehe vahi alla 2016. aasta oktoobris süüdistatuna terrorismis ja spionaažis. Nimelt leiavad Türgi võimud, et Brunson on seotud Türgis keelustatud Kurdistani Töölisparteiga (PKK) ja islamivaimuliku Fethullah Güleniga, keda Ankara peab 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse korraldajaks.

1999. aastast saadik on Erdogani kunagine liitlane Gülen elanud maapaos USA-s Pennsylvania osariigis ning Ankara on korduvalt nõudnud, et USA vaimuliku välja annaks. Washington pole seda aga teinud ja nõudnud selle asemel Güleni-vastaste süüdistuste tõendamist ning see on Ankarat märkimisväärselt ärritanud.

USA nõuab Brunsoni vabastamist, kuid seni on Türgi keeldunud seda tegemast.

Brunson on olnud vahi all juba 21 kuud, kuid eelmisel nädalal võimaldati talle USA üha teravneva kriitika tõttu koduaresti. Teisipäeval aga lükkas Türgi kohus tagasi Brunsoni apellatsiooni ta kohtuprotsessi ajaks vabaks lasta.

Brunson, kes on elanud Türgis juba rohkem kui paarkümmend aastat, võib süüdimõistmise korral saada karistuseks kuni 35 aastat vabadusekaotust.

Allikate sõnul rikkus Türgi sellega USA, Iisraeli ja Türgi riigipeade tasandil sõlmitud väidetavat lepet, mille alusel pidi Iisrael vabastama türklanna Ebru Ozkani ja Türgi vabastama Brunsoni. Iisrael vabastas Ozkani juuli algul, aga Brunson on ikka vahi all.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan eitas 30. juulil sellise leppe olemasolu.

Järgmine kohtuistung Brunsoni üle peaks toimuma 12. oktoobril.

Ankara süüdistab Trumpi Türgi-USA suhete ohtuseadmises

Türgi kõrge ametnik süüdistas neljapäeval USA presidenti Donald Trumpi kahe riigi kauaaegsete lähedaste suhete ohtuseadmises sanktsioonide kehtestamisega kahele Türgi ministrile.

Ankara kutsus USA-d sanktsiooniotsust tühistama.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kõrge nõunik Ilnur Cevik ütles uudisteagentuurile AP antud intervjuus, et Ankara kaalub veel võimalikke vastumeetmeid, kuid soovib "minimeerida kahju".

"Kõik on väga pettunud. Keegi ei oodanud sellist käitumist kahe valitsusliikme suhtes," ütles Cevik.

"See, mida Türgi teeb, ei ole kõikide sildade põletamine, vaid ta püüab hoida silla alles ja püüab päästa seda, mis suhetest on järele jäänud," lisas ta.

"President Trump solvab Türgi kohtusüsteemi," jätkas Cevik. "Ta ütleb, et pastorit hoitakse Türgis pantvangis. Ta ei ole pantvang, ta on Türgis kohtu all."

Trump, Pence ja Pompeo on Türgiga korduvalt USA pastori vabastamisest rääkinud

Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders kinnitas pärast sanktsioonide kehtestamist, et president Donald Trump on kolleeg Erdoganiga pastori vabastamise teema korduvalt otsesõnu tõstatanud.

Allikate sõnul uskusid asepresident Mike Pence ja välisminister Mike Pompeo veel eelmisel kuul, et neil õnnestus saada Türgilt kokkulepe Brunsoni vabastamiseks. Kui seda aga ei juhtunud, hakkasid nad kutsuma üles tugevama surve avaldamisele.

Asepresident Pence on lähedalt seotud evangeelsete kristlaste kogukonnaga ning ta on Brunsoni juhtumil juba algusest peale silma peal hoidnud ja astunud ka samme, et administratsioon teemasse tõsisemalt suhtuks.

USA ja Türgi vahel on veel teisigi erimeelsusi

Sisuliselt tähendavad sanktsioonid seda, et kahe ministri USA jurisdiktsiooni all olev vara külmutatakse ning USA kodanikel ja juriidilistel isikutel on üldjuhul keelatud nendega ärisuhteid omada.

Sanktsioonide ootuses langes niigi nõrgenev Türgi liir kolmapäeval USA dollari suhtes ajaloo kõige madalamale tasemele.

Üks viimasel ajal tähelepanu pälvinud märk Türgi ja USA suhete jahenemisest on see, et USA on hetkeseisuga peatanud moodsate hävituslennukite F-35 tarned Türgile. Ametlik põhjendus on, et Pentagon peab hanke jaoks esitama Kongressile veel põhjalikuma raporti, kuid samm on kindlasti seotud ka sellega, et Türgi on samaaegselt hankimas Venemaalt õhutõrjesüsteemi S-400. USA üldine põhimõte on olnud, et sõjalennukeid F-35 müüakse vaid lähedastele liitlastele ning seega on tehingu peatumisel kindlasti tugev sümboolne tähendus.

Pingeid tekitavad USA ja Türgi vahel ka suhtumine Süüria kurdidesse, keda Washington peab oma lähedaseks liitlaseks, Ankara aga PKK-ga seotud terroristideks. Samuti häirib paljuid Washingtonis ka Erdogani juhitud Türgi väidetav üha suurem lähenemine Vladimir Putini Venemaale.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: