Alasti pilte ja videoid endast teevad ka lapsed ise mänguolukorras ({{commentsTotal}})

Eestis langevad igal aastal netipedofiilide ja eakaaslaste kättemaksu ohvriks sajad lapsed, kellest postitatakse internetti pornograafilise sisuga videoid ja fotosid. Palju sellist sisu jäädvustavad lapsed ise mänguolukorras, mõistmata, milleni see võib viia.

"Mitmel juhul on tegemist sellega, et jagatakse ühte ja sama videot väga erinevates kohtades ja erinevates Eesti nurkades. Isegi kui see toimub kusagil väikeses kohas, siis see kindlasti ei jää väga väikese koha asjaks, sest internet teadupärast jõuab kõikjale," rääkis veebikonstaabel Maarja Punak "Aktuaalsele kaamerale" videotest, milleks alaealisi sunnitakse.

Palju säärast sisu jäädvustavad lapsed ise mängusituatsioonis, kus ei mõisteta, et üksteise alasti keha ja suguelundite pildistamine või filmimine ja teistega jagamine ei ole lubatud.

Näiteks pildistavad algklassieas poisid ise oma suguelundeid, et neid siis näiteks Facebooki ühisvestluses teistega võrrelda. Sellises vanuses lapsed ei saa veel aru, et kui midagi kord juba internetti üles riputada, siis lõplikult kustutada seda ei saagi.

"Kui nad jagavad seda väga delikaatset infot ainult oma väikese pundi sees - ütleme, et sul on seal viis inimest - ja vannute üksteisele, et mitte kunagi mitte kellelegi sellist asja ei näita, siis piisab sellest, et ühe inimese konto häkitakse ja saadakse sellele vestlusele ligi, piisab sellest, et keegi kaotab oma telefoni ära. Neid võimalusi, kuidas see info võib minna levima, on väga palju. Ja enamlevinud on ikkagi see, et üks grupist murrab usaldust ja see paraku läheb levima isegi, kui keegi ei ole seda tahtnud, et ta leviks," selgitas Punak.

Veebikonstaabli sõnul on mure lõpetamise võti eelkõige lapsevanemate käes.

"Muret tekitab tõesti see, et see vanus on nii noor, mis tähendab, et ka meie peame hakkama teistmoodi mõtlema ja reageerima. See tähendab, et ka lapsevanem peab hakkama mõtlema, et mida mina olen oma lapsele rääkinud alasti kehast, seksist, seksuaalsusest, sellest, kas on lubatud sellised asju filmida, pildistada ja nii edasi," rääkis veebikonstaabel.

Punaku sõnul annavad internetis ringlevatest videotest teada eelkõige lapsevanemad ja koolide sotsiaalpedagoogid.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: