Siim Kallas: Trump ja Kim said sõpradeks
Staažikas poliitik, muu hulgas ka Eesti välisminister olnud Siim Kallas pani kirja mõtted, mis tal tekkisid USA presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-Uni ajaloolist kohtumist jälgides.
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ja Põhja-Korea juhi Kim Jong-Uni kohtumine on väga suur sündmus. CNN andis kohtumisest pidevalt informatsiooni. Nägin CNN-i kommentaatorite täiesti jahmunud nägusid. Ei armasta nad Trumpi. Aga kui sellega algab protsess, mis viib Põhja-Korea välja saatana sigidike nimekirjast, protsess, mis likvideerib Põhja-Koreast lähtuva tuumasõja ohu, on president Trump saavutanud midagi, millele tema eelkäijad ligilähedalegi pole jõudnud.
CNN-i kommentaator luges üles palju asju, mida kõike kahe liidri poolt alla kirjutatud paberis ei ole. Ei ole ballistilistest rakettidest juttu, ja ei ole täpset ajakava, vastavalt millele tuumaohu likvideerimine toimuma hakkab. Et isegi selline professionaal nagu CNN-i kommentaator suudab sellist jama ajada, on hämmastav. Esmalt sõlmitakse ikka poliitiline kokkulepe, detailid järgnevad, ja nende täpsustamisele kulub kuid.
Muidugi – saatan on peidus detailides, aga arvestades seda, kui suure sammuga sidusid end Trump ja Kim, on alust oletada, et detailides lepitakse ka kokku.
Trumpi ja Kimi kokkulepe kõigutab maailmapoliitilist tasakaalu. Suurte saatanlike riikide hulka jääb Iraan, kelle suhtes on Ameerika Ühendriikide president võtnud kompromissitult vaenuliku ja vastanduva hoiaku. Kas ta tõesti mõtleb, et ühel hetkel võib USA Iraani pommitada? Kui see jätkab tuumarelva loomist? 81 miljoni inimest, 5000 aastat ajalugu, mille jooksul pole lõpuks keegi Iraanist (Pärsiast) jagu saanud…
Kas võib oodata, et nüüd saab president Trump oma riigilt (valijatelt) mandaadi ka Venemaaga ära leppida? "Lõpetada provokatsioonilased sõjamängud Euroopas ja Venemaa piiride läheduses"?
Põhja-Korea võimalik avanemine ja veel enam, ühinemine Lõuna-Koreaga tekitab piirkonnas uue majandusliku suurvõimu, mis hakkab konkureerima Jaapani ja ka Hiinaga. Äsja lahvatanud kaubandustüli USA ja liitlaste vahel saab uue nüansi. Ameerika kriitika oma NATO liitlaste aadressil saab argumendi, mida kasutati juba Nõukogude ajal. Nõukogude Liit rääkis pidevalt, et lepime kokku, siis pole NATO-t vajagi.
Sisuliselt üks või võib-olla isegi kõige tähtsam USA ja Põhja-Korea kokkuleppe element on Põhja-Korea poliitilise süsteemi aktsepteerimine. Ei mingit demokraatia ega inimõiguste pealepressimist.
Võib muidugi juhtuda, et detailid tapavad suure kokkuleppe, ja kõik jätkub, nagu ennegi. Aga see oleks mõlema liidri jaoks suur reputatsiooniline risk.
Aeg näitab. Üks sõjaliste pingete allikas on, vähemalt hetkeks, ajutiselt maas.