Tomusk: keelenõuete rikkumise trahv võiks suureneda umbkeelsete palkajatele ({{commentsTotal}})

Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui sunniraha või trahvimäära keeleseaduse rikkumise eest tõsta, võiks see rakenduda eelkõige juriidiliste isikute suhtes, ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk.

Neljapäeval andis kaheksa riigikogu liiget menetlusse seaduseelnõu, mis lisaks keeleseadusesse ühe nulli juurde ehk sunniraha määr tõuseks 640 eurolt 6400 euroni.

Algatajate hinnangul parandaks sunniraha kümnekordistamine keeleseaduse täitmist, motiveeriks asutuste juhte ja ettevõtjaid panustama töötajate eesti keele õppesse.

Ilmar Tomusk ütles intervjuus Vikerraadiole, et sunniraha ei maksa segamini ajada trahviga. Trahv on tema sõnul karistus, aga sunniraha mittekaristuslik meede selleks, et motiveerida inimest õppima.

Näiteks tehakse inimesele ettekirjutus, et aasta pärast peab ta oskama eesti keelt tasemel B1. Ja kui inimene aasta pärast eksami sooritab, ei tule tal sunniraha maksta. Kui inimene on küll õppinud, aga eksam jääb napilt sooritamata, võib keeleinspektsioon kaalutlusõigust kasutades sunniraha täitmist pikendada või määrata selle väiksemas summas.

"Keskmine rakendatud sunniraha on tänasel päeval 60-70 eurot. See sõltub inimese ametikohast ja sellest, kas ta on pingutanud. Kes ütlevad, et nad pole üritanudki keelt õppida, nende suhtes oleme karmimad," rääkis Tomusk. Sunniraha võib rakendada seejuures korduvalt kuni ettekirjutuse täimiseni.

Erinevalt töötajast, kellele saab määrata vaid sunniraha, võimaldab keeleseadus juriidilist isikut ka trahvida, kuid ülemmäär on sama - 640 eurot.

"Mina näen asja praegu selle nurga alt, et see pigem peaks muudatus puudutama juriidilisi isikuid. Kui meil on mõni suur firma, kes järjekindlalt rikub keeleseaduse nõudeid, siis kehtib ikka 640 eurot. Mõne suure firma puhul ei motiveeri see summa keeleseaduse nõudeid täitma," rääkis Tomusk.

Mõne sellise suure firma näitena tõi Tomusk esile kaupluseketid, nimeliselt Maxima. "Seal on üsna palju probleeme. Me küll tegeleme töötajate, teavitame juhtkonda, aga muutused on aeglased," möönis Tomusk.

Riigikogus algatatasid sunniraha tõstmise eelnõu Tarmo Kruusimäe, Priit Sibul, Jaak Madison, Henn Põlluaas, Madis Milling, Igor Gräzin, Jaanus Karilaid ja Märt Sults.

Karilaid ütles Vikerraadiole, et ei esinda selles nimekirjas Keskerakonna seisukohta, sest partei sellist lähenemist ei toeta.

"See on eelkõige signaali andmine ja tähelepanu juhtimine probleemile. Kohaliku riigikeele oskamine näitab ju eelkõige suhtumist riiki, kus elatakse," lausus Karilaid.

Ta rõhutas, et sanktsioon üksinda probleemi ei lahenda ja probleemi peab vaatama tervikuna. Ta tuletas meelde, et Keskerakonna juhitaval valitsusel on olemas ka positiivne programm. Juunist saavad tööandjad taotleda töötukassast koolitustoetust ja töötukassa hüvitab kulud 80 protsendi ulatuses.

"Ettevõtetel ja tööandjatel on võimalus ise selle eest hoolt kanda, et nende töötajad riigikeelt oskaksid. Kui seda ei tehta, on võimalik mõelda selle peale, et suuremad santksioonid on tulemas," lausus Karilaid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerrraadio, "Uudis+"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: