"Gümnaasiumiastmes, kus aineõpe toimub osaliselt eesti keeles, on õpetajate
keeleoskus parem kui põhikoolis. Kusjuures paranemist võib täheldada alates 2007. aastast, kui vene kooli gümnaasiumiastmes alustati ametlikult üleminekut eesti õppekeelele. Tallinnas ja Harjumaal on olukord mõnevõrra parem: B2-tasemele ei vasta umbes 130 kooliõpetaja keeleoskus," kirjutas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk justiitsministeeriumi ajakirjas Õiguskeel. 

Kui lasteaiaõpetajatelt nõutakse eesti keele oskust tasemel B2, siis õpetaja abid peavad Tomuski sõnul oskama eesti keelt tasemel A2, mis on kõige madalam keeleoskustase, mida keeleseaduse alusel nõutakse.

"Ida-Virumaa linnades ei vasta umbes 450 lasteaiaõpetaja ning 260 õpetajaabi
keeleoskus kehtestatud nõuetele. Tallinn ja Harjumaa lisavad veel ligi 350 lasteaiaõpetajat ning 80 õpetajaabi. Seega on Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal kokku ligi 1800 haridustöötajat, kelle riigikeeleoskus ei vasta muukeelse kooli või lasteaia töötajatele kehtestatud nõuetele," kirjutas Tomusk.

Seda on Tomuski hinnagul palju, kuid 10–15 aastaga on keeleoskamatute pedagoogide arv siiski tasapisi vähenenud.

Keeleinspektsiooni 2003. aasta aruandest võib näiteks lugeda, et Kohtla-Järve
338 õpetajast ei vasta 258 keeleoskus nõuetele. 2018. aastal oli nõuetele mittevastavaid õpetajaid Kohtla-Järvel 146.

Inspektsiooni 2006. aastal tehtud kokkuvõttest, mis hõlmas viimase kolme aasta andmeid kogu Eesti kohta, selgus, et kontrolli läbinud peamiselt üldhariduskooli 2315 õpetajast ei vastanud keeleoskus nõutavale tasemele enam kui 90 ptotsendil ehk 2119 õpetajal.

"Aastaks 2018 oli õpetajate keeleoskus sedavõrd paranenud, et umbes 3200 venekeelse üldhariduskooli õpetajast ei vasta nõuetele veidi enam kui 600 õpetaja keeleoskus (19 protsenti), kellest valdav osa töötab Ida-Virumaal," kirjutas Tomusk oma ülevaates.

Vene õppekeelega kooli spetsiifikat arvestades oleks eesti õppekeelele üleminekuks vaja Tomuski sõnul vähemalt paar tuhat eesti keelt kõrgtasemel oskavat õpetajat: "Mitte ainult eesti keele, vaid matemaatika, ajaloo, keemia jpt ainete õpetajat, samuti keelekümblusmetoodikat tundvat lasteaiaõpetajat, kes suudaksid vajaduse korral suhelda ja anda selgitusi ka õpilase emakeeles.

Ta lisas: "Võib ju öelda, et ajapikku laabub seegi mure iseenesest, sest vene keeles meie kõrgkoolides enam õpetajaks õppida ei saa, ja arvestades õpetajaskonna vanuselist koosseisu - ligi pool Eesti õpetajatest on üle 50 aasta vanad ja umbes üks viiendik pensionieas või kohe sinna jõudmas - peaks juba lähiaastail nende asemele astuma hea eesti ja vene keele oskusega noored õpetajad. Ükskord see kindlasti nii ongi, aga kindlasti mitte lähiaastail."