Presidendi sõnul mõtleb ta sageli, et kui tänapäeva maailmas kuulatakse ainult jõudu, siis kas EL peaks ennast jõuliseks ümber tegema. "See loomulikult tähendab kaitsemõõtme võimsat laiendamist," lausus Niinistö.

Teine aspekt on EL-i hingeline kokkukuuluvus ehk see, kas eurooplased hindavad EL-i kuulumist. Osades "üsna üllatuslikes" liikmesriikides on toetus EL-i liikmesusele üsna kõrge, kuigi riikide ametlik poliitika on EL-i-vastane, ütles Niinistö.

"Siis kerkib küsimus, kas tulu ülekandmine on see, mis on ahvatleb. Sellisel juhul oleme valel teel," rõhutas ta.

Konkreetseid liikmesriike ta ei nimetanud.

Niinistö: põgenikeküsimus vajab EL-i ülest vastust

Niinistö sõnul on Euroopa riikide suhteid taas pingestav põgenikeküsimus Euroopa Liidu ülene probleem ning seda saab lahendada vaid bloki ühise tegutsemisega.

Olukord läheb keeruliseks, kui iga liikmesriik läheb põgenikeküsimuse lahendamisel oma teed, lausus Niinistö.

Tema sõnul arutatakse lähiajal EL-is palju seda, kas ühiseks tegutsemiseks on valmidust. See tähendaks nii ühist piirivalvet kui ka ühiseid põhimõtteid varjupaigataotluste rahuldamises ja tingimustele mittevastavate taotlejate tagasisaatmises, lisas president.