Raul Rebane | Jaanipäeva ilma müüdi murdmine ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Räägin täna müütidest, võttes analüüsi aluseks ühe kõige enam levitatava jutu, et jaanipäeval sajab niikuinii. Sellest oleme me ilmselt rääkinud kõik, ka sel aastal. Teen teiega nüüd psühholoogilise katse: et kas te minu jutu lõpus ikka seda räägite või lasete ennast ümber veenda.

Teid n-ö väänama hakkan ma lähtudes müüditeooriast. 

Üks selle teooria olulisematest põhimõtetest on, et müüti ei ole võimalik parandada, seda saab ainult asendada. Näiteks kui kellegi kohta ollakse veendunud, et ta on loll, siis ei piisa, kui öelda, et ta nii loll ei olegi. Inimesed ei usu niikuinii. Ainuke võimalus on öelda, et ta on väga tark, lausa geenius. Siis osa usub. 

Lähtuvalt sellest põhimõttest alustan teie veenmist, kasutades fakte ehk puhast tõde, sest valega veenda pole mõtet. Vale on kiiresti ümberlükatav, kui on soovi. 

Mu ees on pildil viimase 15 aasta jaanipäevadest, kõik tehtud päeval kell üks või kell kaks, enamik neist Kesk-Eesti asulatest, aga mõned ka mujalt. Kuna olen ise kõikide nende piltide tegemise juures viibinud ja nendest päevadest on selge mälestus, siis on neis fotodes palju olulist infot. Teie muidugi neid pilte ei näe, sest tegemist on raadioga – ehk kas usute või mitte, on teie rida.

Alguseks teeme süsteemi, et hindame ilmasid koolipoisi hinnetega, viie palli süsteemis. Viis on soe, ilus ja päiksepaiseline, neli ka ilma vihmata, võib olla natukene pilves, kolm ilma vihmata pilves ja mitte eriti soe. Kaks vahelduva vihmaga, kuskil sajab, kuskil mitte ja parajalt jahe, vaja on kampsunit ja jopet. Võib olla ka äikest. Üks on täitsa kole, vihm ja külm, õues hirmus olla, õlut ei taha, nii kõle on. 

Nüüd paneme viimase 15 aasta jaanipäeva ilmale hinded juurde ja tulemus on väga üllatav. Nimelt koguni kaheksal aastal (ehk enam kui poolel kordadest) on päeval olnud suurepärane ilm, hindega viis. Need aastad on 2004, 2007, 2009, 2010, 2013, 2015, 2016 ja 2017. Neli ehk hea ilm on olnud veel kahel aastal, 2003 ja 2005. Kolmega saab hinnata aastat 2006. Kahte väärivad aastad 2011 ja 2014, seejuures 2014 oli jahe, kohati päiksepaistet ja siis võis tulla eriti võimsat vihma, koos äikese ja suure mürinaga. Ainult kahel aastal on olnud kogu aeg nii hirmus ilm, et ei taha meenutadagi. Need on aastad 2008 ja 2011. 

15 aastast üheteistkümnel on seega olnud vihmata jaanipäev, vähemalt neis punktides, mille kohta on mul pildid. Natukene murelikuks käesoleva aasta kohta teeb küll fakt, et viimased kolm aastat on olnud hea ilm ja oletada, et neljas peaks ka hea tulema, tundub nagu tõenäosuse vastu olevat. Aga siin vist tõenäosus ei loe, seda tõestan oma isa jutuga. 

Mu isa jälgis põllumehena ilma 50 aastat, tegi märkmeid ja üritas leida süsteemi. Enne surma jõudis ta olulisele järeldusele, mille ta ka selgelt välja ütles. Igaüks, kes üritab parasvöötme tingimistes ilma ennustada pikemalt kui arvuti konkreetselt välja rehkendab, on idioot. Tõenäosus täppi saada on ikka viiskümmend protsenti. Arvutid on kaasajal ägedamad ja ütlevad pikemalt ette, seepärast jätan tuleviku ilmaennustuse neile. Tänahommikuse prognoosi järgi vist laupäeval siiski viisplussilist jaanipäeva ei tule. 

Niisiis, viieteistkümnest üksteist ilma vihmata, ainult kaks päris hullu ja üle poole kordadest lausa suurepärane. Kas veensin teid ära, et tegelikult on jaanipäevade ilmad Eestis vähemalt 70 protsendil juhtudest head või väga head ja ilma süüdistada, kui midagi untsu läheb, ei maksa?

Niimoodi siis müüdimurdmine käib, alguses uus oma tõde ja siis palju täpseid detaile. Kui mind uskuma jäite, siis tõestab see, et Kurt Levini ütlus "Ei ole midagi praktilisemat heast teooriast!" on jumala tõsi. See oli tänane aforism. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: