Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016 õppeaastast saavad õppelaenu võtta ka osakoormusega õppurid.

2016/2017 õppeaastal võttis õppelaenu õppelaenuõiguslike hulgast vaid kuus protsenti õppuritest. Varasematel aastatel oli laenajate hulk ligi kümme protsenti.

Haridusministeerium prognoosib, et käesoleval õppeaastal võetakse veelgi vähem õppelaenu. Märtsi lõpu seisuga õppelaenu tänavu võetud 4,6 miljonit eurot, mis on 600 000 euro võrra ehk 13 protsenti vähem võrreldes eelmise õppeaasta sama perioodiga.

Õppelaenu sihtrühma olukord on võrreldes õppelaenu võimaluse tekkimise ajaga oluliselt muutunud, sest täiskoormusega õppijad õppemaksu maksma ei pea ja lisandunud on vajaduspõhised õppetoetused ja eritoetused ning tulemuspõhised stipendiumid.

Viimastel aastatel on selge trend, et valitsussektori kulutused õppetoetuste ja stipendiumite puhul on kasvanud ning uute õppelaenude maht järjest vähenenud.

Aprilli seisuga oli pankadel kehtivaid õppelaenulepinguid 90,2 miljoni euro väärtuses, aastaga vähenes õppelaenude maht 17,1 miljoni euro võrra.

Õppelaenu intressimäär on fikseeritud viiele protsendile aastas. 2017. aastal soovis toonane rahandusminister Sven Sester intressimäära langetada, kuid mõtteks see jäi.