Kui eluasemelaenu keskmine intress jääb 2,5 protsendi kanti, autoliisingul kahe-kolme protsendi juurde, siis üliõpilased, kes laenu võtavad, maksavad aastas intressi viis protsenti.

See on eelmise majandusbuumi aegne intress, mis tänaseni kehtib ja on ajale jalgu jäänud.

Praegu on riigi tagatud õppelaenu kommertsintressi määr õppelaenu summalt 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas.

Seega on õppelaenu intressimäär laenuvõtja jaoks viis protsenti sõltumata sellest, kui kõrge on Euribor.

Edaspidi garanteerib riik krediidiasutusele laenusummade ja intresside tasumise vastavalt krediidiasutuse ja laenusaaja poolt kokku lepitud kommertsintressimäärale, kuid mitte rohkem kui 12 kuu Euribor + kolm
protsenti aastas.

Eelnõu võimaldab pankadel pakkuda õppelaenu võtjale ka madalamat intressi kui 12 kuu Euribor + kolm portsenti.

12 kuu Euribor oli 2018. aasta viimasel päeval tasemel -0,117 protsenti.

Teisisõnu võimaldab see pankadel konkureerida Euriborile lisanduva riskipreemia suuruse osas, lähtudes sellest, et riskipreemia ei ületa krediidiasutuste jaoks kolme protsenti aastas.

Laenusaaja tasutava õppelaenu intressi ülempiiriks jääb jätkuvalt viis protsenti aastas.

Kahe käendaja asemel üks

Kuna õppelaenu puhul on niigi tegemist riigi poolt täielikult tagatud laenutootega, pidas haridusministeerium mõistlikuks õppurite olukorda senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõude osas lihtsustada ning asendada nõue vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega.

Vähemalt ühe käendaja nõude säilitamine on siiski oluline, kuna riigile peab riskide maandamiseks jääma täiendav tagatis, mis võimaldaks hiljem õppelaenu summa võlglastelt tagasi nõuda.

Seni on õppelaenu tagasilaekumine olnud haridusministeeriumi kinnitusel väga hea. Näiteks 2017. aastal rakendus riigitagatis 90 õppelaenuvõlglasele summas 232 300 eurot.

Praegu on laenusaajal kohustus alustada laenusumma tagasimaksmisega hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu, olenemata sellest, kas ta on leidnud selle aja jooksul töö või kas tema terviseseisund seda üldse lubab.

Kuna kehtiv seadus ei võimalda laenu tagasimaksmise osas teha ühtegi erandit, on seadusemuudatusega kavas lisada juhud, mis võimaldaksid laenusaajal erandkorras laenusumma tagasimaksmise algust kuni kuus kuud edasi lükata.

Üks võimalus erandiks on laenusaaja terviseseisund ja teine majandusolukorra järsk ja erakorraline halvenemine.

Õppelaenu saajal tuleb aga arvestada, et õppelaenu summa tagasimaksmise algusaja pikendamine kehtib vaid laenusummale ja laenusummalt kogunevat intressi arvestatakse endiselt. Mida pikemalt laenusaaja laenusumma tagasimaksmist edasi lükkab, seda kallimaks kujuneb lõpuks tagasimakstav kogusumma, kuna laenuintressi tasutakse laenujäägilt.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril ning seda rakendatakse pärast nimetatud kuupäeva sõlmitavatele õppelaenulepingutele.

Muudatused ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele kaasa püsivaid täiendavaid kulusid ega tulusid.

Seadusemuudatuse järgselt võib kiiremini kätte jõuda laenuvõtja jaoks intressi ülempiir 5 protsenti, mida ületades kompenseerib riik intressivahe.

Kui seni oli selleks vaja rohkem kui kolmeprotsendilist 12 kuu Euribori määra, siis edaspidi rohkem kui kaheprotsendilist, mil riik hakkab kompenseerima intressi
vahet.

Ehk riigipoolne intressivahe kompenseerimine hakkaks suuremal määral sõltuma Euribori tasemest.