"President Recep Tayyip Erdoğan sai kõikide kehtivate hääletussedelite arvestuses absoluutse häälteenamuse," ütles Sadi Güven ajakirjanikele. Rohkem üksikasju ta ei täpsustanud.

Valimiskomisjon teatab lõplikud tulemused reedel.

Türgi riiklik uudisteagentuur Anadolu teatas, et loetud on 99 protsenti häältest ning Erdoğan sai neist 52,5 protsenti. Tema lähim rivaal, Muharrem Ince ilmalikust Vabariiklikust Rahvaparteist (CHP), on 30,7 protsendi peal.

Kolmas on 8,4 protsendiga Selahattin Demirtaş kurdimeelsest Rahvademokraatlikust Parteist (HDP) ning neljas on 7,3 protsendiga Meral Akşener rahvuslikust Iyi parteist. Temel Karamollaoğlu on viies 0,9 protsendiga ja Doğu Perinçek kuues 0,2 protsendiga häältest.

Valimisosalus oli senistel andmetel 86,7 protsenti.

Olulised valimised

Türgi kodanikud hääletasid ennetähtaegsetel valimistel esimest korda üheaegselt nii presidenti kui parlamenti.

Parlamenti saab mitteametlike tulemuste põhjal viis erakonda, teatas Türgi valimiskomisjoni juht esmaspäeval.

Mitteametlikele andmetele tuginedes näib, et pühapäeval toimunud parlamendivalimistel ületasid valimiskünnise viis erakonda, ütles Sadi Güven. Ta ütles seda hetkel, mil loetud olid 97,7 protsenti häältest.

Komisjon plaanib avaldada lõplikud tulemused reedel.

Kui loetud oli 99,1 protsenti häältest, näitavad mitteametlikud andmed, et võimulolev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) sai 42,5 protsenti häältest.

Teine on 22,7 protsendiga ilmalik Vabariiklik Rahvapartei (CHP) ning kolmas 11,6 protsendiga kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP). Neljandaks jääb 11,1 protsendiga AKP liitlaserakond Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) ning viiendana ületab napilt valimiskünnise 10 protsendiga Iyi partei.

AKP kandideeris valimisliidus MHP-ga ning koos koguti 53,6 protsenti häältest. Opositsiooni valimisliit, kuhu kuuluvad CHP, Iyi ja parlamendist välja jäänud erakond Saadet, kogus 34 protsenti häältest.

Seniste andmete pinnalt saab AKP 600-liikmelises parlamendis 293, CHP 146, HDP 67, MHP 50 ning Iyi 44 mandaati. See tähendaks, et AKP ei saavuta parlamendis üksi enamust.

Valimised viivad lõpule ülemineku uuele presidentaalsele süsteemile, mis kiideti heaks eelmise aasta vastuolulisel referendumil.

64-aastane Erdoğan taotles tagasivalimisi veel viieks aastaks oluliselt suurenenud võimuga. Riigipea sõnul toob uus süsteem riigile pärast 2016. aasta riigipöördekatset rikkuse ja stabiilsuse.

Alates 2003. aastast võimul olnud Erdoğan oli seekord silmitsi jõulisema ja ühtsema opositsiooniga, mis on lubanud viia riigi tagasi parlamentaarse demokraatia juurde. Ka riigi majandus on viimasel ajal kiratsemas.

Järgmises parlamendis saab olema 50 saadikut rohkem kui senises koosseisus.