ERR Türgis: paljud arutlevad, kuidas Erdogan suurt võimu kasutama hakkab ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Türgi pühapäevastel presidendivalimistel võitis senine president Recep Tayyip Erdogan, kelle poolt hääletas enam kui 52 protsenti valijatest. Erdogani peamise rivaali Muharrem Ince poolt andis hääle 31 protsenti valijatest.

Möödunud aasta aprillis andis rahvas referendumil napi enamusega Erdoganile õiguse kaotada peaministri koht ning kontrollida kohtu- ja seadusandlikku võimu. Erdogan on Türgi poliitilisel areenil - alguses peaministri ja hiljem presidendina - domineerinud viimased 15 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vene presidendi Vladimir Putini hinnangul näitab valimistulemus Türgi liidri suurt poliitilist autoriteeti ning masside toetust. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas oma õnnitlussõnumis Türgi võtmetähtsusega rolli alliansis.

Venemaa presidendi Vladimir Putini hinnangul näitab valimistulemus Türgi liidri suurt poliitilist autoriteeti ning masside toetust. NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas oma õnnitlussõnumis Türgi võtmetähtsusega rolli alliansis.

"Õnnitlen president Erdogani tagasivalimise puhul. Samuti õnnitlen Türgi rahvast kõrge osalusprotsendi puhul. Türgi on võtmetähtsusega liitlane NATO-s mitmel põhjusel. Mitte ainult oma strateegilise, geograafilise asendi tõttu Venemaa ja Musta mere kõrval, vaid ka Iraagi ja Süüriaga seoses lõunas. Türgi on olnud väga oluline liitlane võitluses ISIS-ega, võitluses terrorismiga," märkis Stoltenberg.

"Härra Erdogan on nüüd kõikvõimas mees. Mitte ainult de facto, vaid ka formaalselt. Ta rääkis eile demokraatiast, nüüd on tal võimalus seda näidata. Ta võib lõpetada erakorralise olukorra riigis, lasta inimesed vangist välja, ta võib taastada seaduse võimu, ta võib valida Euroopaga sama tee. See kõik oleneb vaid temast. Ainult temast," kommenteeris omakorda Luksemburgi välisminister Jean Asselborn.

Erdogani selge võit tuli osadele üllatusena, teistele aga mitte

Võimupartei selge võit nii parlamendi- kui presidendivalimistel tuli paljudele türklastele üllatusena. Türgist sai valimiste järel tugeva presidentaalse võimuga riik, kuid nii valitsuse kui opositsiooni pooldajad usuvad, et elu läheb edasi endistviisi.

Töönädal Istanbulis algas nagu eelnevgi, poliitikast hoolimata. Recep Tayyip Erdogan on endiselt president, ehkki oluliselt suurema seadusliku võimuga kui varem. Opositsioon eilne selge kaotus tuli osale üllatusena, osale mitte.

"Juhtus see, mida rahvas tahtis. Erdogan võitis suure enamusega, rahvas tema valis. See on normaalne," kommenteeris valija Burak Dibek.

Siiski kohtas ERR esmaspäeval rohkem neid, keda valimistulemused morjendasid. Kardetakse eemaldumist läänest ja Lähis-Ida poole kaldumist.

"Meie põhiseaduslikku korda on muudetud. Me ei tea, mis juhtub. Me ei tea, kas parlament on töövõimeline või mitte, kas president kaldub rohkem autokraatia poole. Eks näis," nentis valija Enes Yalcin.

"Mulle valmistasid tulemused pettumust. Ma ootasin oma riigist enamat, sellist võimalust tulevikuks, mis meil võiks olla," lisas valija Burak Kaan Yilmazer. Aga tulemused on selged, nii et midagi pole teha.

"Meie ootused olid teistsugused, aga valitsus võitis. Seetõttu pole meil ka suurt midagi öelda enam," märkis valija Mehmet Genc.

Pühapäeva õhtul, valimistulemuste saabudes võis kuulda ka opositsiooni enda suust, et päris aus see kõik ei tundu. Esmaspäeval ütles aga Vabariikliku Rahvapartei (CHP) presidendikandidaat Muhharem Ince, et jah, Erdogan võitis ja tema kaotas. Kas Erdogan ongi siis vaba Türgi vabalt valitud demokraatlik juht?

"See on demokraatlik viis, ta sai võimu demokraatlikul viisil. See, kuidas ta aga oma võimu kasutab, on see, mida võime kritiseerida. Ma ei nõustu Lääne meediaga, mis ütleb, et Erdogan on diktaator. Türgi pole diktatuuririik, Türgi on demokraatia," vastas valija Ali Koc küsimusele, kas Erdogan on vaba Türgi vabalt valitud demokraatlik juht.

Niisiis tunnistab enamus, et Türgi on Erdoganiga elanud juba viimased 15 aastat ja elab edasigi. Kuid tunne, et Türgi on mingisugusel teelahkmel, siiski püsib.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: