Möödunud aasta kevadel toimunud referendumil otsustati 18 põhiseadusmuudatuse üle, mis suurendavad presidendi võimutäiust, muuhulgas tähendab presidentaalse süsteemi kehtestamine seda, et Türgis ei ole enam peaministri ametikohta. President Recep Tayyip Erdoganil on aga uute seaduste kohaselt õigus valitsust moodustada ning ministreid ja kõrgeid ametnikke välja vahetada ilma, et ta peaks selleks parlamendilt heakskiitu saama.

Põhiseadusemuudatuste rakendamisega alustamine tuleneb omakorda eelmisel kuul toimunud presidendi- ja parlamendivalimistest, kus olid võidukateks president Erdogan ja võimuerakond Õigluse ja Arengu Partei (AKP).

Ametlikus väljaandes ilmunud määrus teeb muudatusi aastatel 1924-2017 kehtinud seadustes, muuhulgas on muudetakse mõisted peaminister ja valitsuskabinet vastavalt presidendiks ja presidendi kantseleiks.

Seadusemuudatused hakkavad kehtima hetkest, mil Erdogan ametivande annab. See peaks Türgi parlamendis toimuma 9. juulil.

Samas näitavad nii eelmise aasta põhiseadusreferendumi kui ka hiljutiste valimiste tulemused seda, et Türgi ühiskond on sellel teemal üsnagi lõhestunud.

Eelmise aasta aprillis toimunud rahvahääletusel toetas põhiseaduse muutmist 51,41 protsenti valijatest. Referendumil osales 87,45 protsenti valijatest.

Äsjastel presidendivalimistel sai Erdogan 52,59 protsenti häältest ning seega ei õnnestunud opositsioonil teist vooru esile kutsuda.

Parlamendivalimiste puhul sai AKP 42,56 protsenti häältest. Teine oli 22,64 protsendiga ilmalik Vabariiklik Rahvapartei (CHP) ning kolmas 11,7 protsendiga kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP). Neljandaks jäi 11,1 protsendiga AKP liitlaserakond Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) ning viiendaks sai 9,96 protsendiga opositsiooni esindav Iyi partei.

AKP üksinda seega parlamendienamust ei oma. Kuna aga kandideeriti valimisliidus MHP-ga, saadi koos 53,6 protsenti häältest, mis annab 600-kohalises parlamendis 344 kohta.

Türgi valitsus on parlamendi heakskiitu mitte vajavaid määrusi võtnud vastu juba pikemat aega ja seda seoses 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatse järel kehtestatud erakorralise olukorraga. Erdogan on lubanud, et pärast valimisi erakorraline olukord lõpetatakse.