Saatejuht Andrus Karnau märkis, et arutelu tulemusel on selge, et kohustuslikku ümberpaigutamise süsteemi ei tule ning leitakse lahendused, et põgenikud ei tuleks üle Vahemere ja jääksid Põhja-Aafrikasse.

"Sinna loodakse spetsiaalsed laagrid ja Euroopa riigid saavad sealt vaadata, keda võtta ja keda mitte," ütles Karnau.

Luik märkis, et EU Observer kirjutas seepeale, et need olid udused lubadused.

"Hoopis soojemate riikide mured võivad Euroopa põhja lasta, mitte suhtumine Venemaasse," ütles ta.

Karnau sõnul võib Eestis öelda, et ainus partei, kes migrantide võõrustamisse postiiivselt suhtub on sotsiaaldemokraadid ja kõik ülejäänud on enam-vähem kõik vaikival positsioonil, mis on olnud terve iseseisvuse aja, et meil ei ole vaja sisserändajaid.

"Maades, kus sisserändajaid üldse eksisteerivad ja maad, mis näiteks tühjaks ei jookse - Eesti, Läti ja Leedu - neis on tarvis olnud, et valitsused tõmbaks keskmise hinnangu ikkagi radikaalsemasse suunda, et riigipiir peab pidama," ütles Luik.

"Mitte nagu kristlikud demokraadid Saksamaal või ka Rootsis oleme näinud sellist hoiakut, et enam riigipiiri ei pea pidama ja raha pole raha, sest seda saab null intressiga," tõdes Luik.

"See inimõiguste tohutult lai tõlgendamine, et sa igaljuhul pead saama liikuda sinna, kuhu sa tahad, sinna oma pere ja sugulased kaasa tuua, see peab lõppema. Ja selleks ongi tarvis olnud, ma ei ütle, et nad peaksid valitsusse saama, kuigi kindlasti ka saavad, aga sellist survet on tarvis. Keegi, kes ütleb, et EL-i piir peab pidama või muidu Itaalia lahkub Euroopa Liidust," rääkis Luik.

Luige hinnangul on näiteks nii Rootsis kui Saksamaal jäänud puudu sellest, et tunnistada, mille pärast need EKRE-d ja Alternativ für Deutschland on nende immigrantide vastu.

"See ei ole mitte see, et seal oleks suur kultuuriline erinevus, vaid seal on põhiseadusvastane käitumine ja seda ei suuda need riigid oma enklaavides kontrollida," nentis Luik.