Samosti sõnul on 1. juulist EL-i eesistuja Austria, mis on migratsiooniküsimustes üks konservatiivsemaid EL-i liikmesriike ja see on mingis mõttes märk sellest, et alates 2015. aasta Angela Merkeli ootamatust kutsest kõikidele Lähis-Ida ja Aafrika immigrantidele Saksamaale tulla, on arusaamad sellest oluliselt muutunud.

"Euroopa Ülemkogu puhul läbimurre on vale sõna, kuid ma ütleks, et see on ikkagi pööre. Kui me loetleme neid asju, mis seal kokku lepiti - välispiiri tugevdamine, 10 000 uut piirikaitsjat Euroopa tasandil, väljaspool Euroopat asuvad migratsioonikeskused, keelduva vastuse saanud migrantide otse keskustest tagasi saatmine ehk keegi ei oota enam seda otsust ja väljasaatmist Euroopa riigi sees ning Liibüa, Maroko, Tuneesia, Türgi toetamine," rääkis Samost.

Ajakirjanik Toomas Sildam märkis, et Türgit on pikalt toetatud, kuid mitmed toetusskeemid lähevad nüüd Põhja-Aafrikasse.

"Kahtlemata see väga pikaks veninud Ülemkogu on must päev kõigile neile, kes ostsid Mercedeseid, Lexuseid, Porschesid inimikaubanduse rahade eest, nemad kindlasti peaksid hakkama oma äri kokku tõmbama," tõdes Sildam.

Samosti sõnul eelnesid Ülemkogule valimised Itaalias ja väga keerukas valitsuse moodustamine Saksamaal.

"Itaalias kahe nädala jooksul rakendatud poliitika, mille järgi väga selgelt need organisatsioonid, mis võtavad inimkaubitsejate laevadelt põgenikud ja toovad nad Itaaliasse, siis Itaalia neid enam vastu ei võta. Saab näha mitu laeva tahab vastu võtta Hispaania, kes on ühe vist võtnud, aga ma arvan, et see on põhimõtteliselt sama pöördeline muutus, kui Ülemkogul kokku lepitud migratsioonipoliitika," arvas Samost.

Sildami sõnul on Saksamaa hakanud sõlmimia kahepoolseid kokkuleppeid Kreeka ja Hispaaniaga, et need riigid võtavad Saksamaale jõudnud põgenikud tagasi.

Samosti sõnul on Eesti seisukohast vaadates kõik need uudised pigem sellised, kus Eesti saab öelda väga hea, sobib.

"Meie jaoks on ka Euroopa välispiiride kaitse väga oluline," tõdes ta.