Tusk: rändekokkuleppe edust on veel vara rääkida ({{commentsTotal}})

{{1530282000000 | amCalendar}}
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles reedel, et vaevaga saavutatud rändekokkuleppe edust on veel vara rääkida ja selle toimimiseks tuleb kõvasti tööd teha.

"Mis puutub meie rändeleppesse, siis selle edust on veel vara rääkida. Suutsime Euroopa Ülemkogus kokkuleppele jõuda, kuid see on õigupoolest kõige lihtsam osa, kui võrrelda ülesannetega, mis meil ees seisavad, kui me hakkame seda kohapeal rakendama," ütles Tusk.

Euroopa Liidu riigid jõudsid kokkuleppele pärast pikka öist läbirääkimist

Euroopa Liidu liidrid jõudsid reede varahommikuni kestnud raskete kõneluste tulemusena migratsiooniküsimustes kokkuleppele. 

Kuigi paljud küsimused on veel lahtised ning detailid vajavad täpsustamist, on kokkuleppe peamised tulemused järgmised:

* Euroopa Liidu välispiiri kaitset otsustati tugevdada;

* Euroopasse pürgivate varjupaigataotlejate jaoks rajatakse nii EL-i territooriumile kui ka liidust välja migratsioonikeskusi, kus hakkavad toimuma nii varjupaigamenetlused kui ka keelduva otsuse korral tagasisaatmine;

* varjupaiga saanud inimesed saadetakse nendest keskustest edasi liikmesriikidesse;

* keelduva otsuse saanud migrandid aga saadetakse otse nendest keskustest tagasi ehk väljasaatmist ei oota inimesed enam EL-i riikides elades;

* ehk Vahemere äärsete piirkondlike migratsioonikeskuste (regional disembarkation platforms) on tegu peamise põhimõttega, mis peaks võtma migrantidelt soovi asuda ohtlikule merereisile üle Vahemere. Seeläbi kahjustaks see ka inimsmugeldajate äri.

* nii keskuste rajamine kui ka pagulase staatuse saanud inimeste jaotamine toimub vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et ühtegi liikmesriiki ei saa sundida vastu võtma inimesi, keda riik ei taha vastu võtta. Samuti ei saa ühtegi inimest saata riiki, kuhu ta ei taha minna. See tähendab sisuliselt kohustuslikest põgenikekvootidest loobumist;

* EL toetab rändekriisi lahendamiseks mitmeid Vahemere-äärseid riike - Liibüat, Marokot ja teisi Põhja-Aafrika riike. Samuti jätkub varem kokku lepitud koostöö ja rahastamine Türgi suunal - Ankara saab kätte teise osa rahasummast, milles omal ajal kokku lepiti;

* paraku pole hetkel veel selge, millistesse riikidesse (nii EL-is kui ka väljaspool seda) eelpool mainitud kinnised migratsioonikeskused tulevad. Aga põhiline on kokkuleppes see, et inimene, kes tahab saada EL-is varjupaika saab taotluse esitada väljaspoolt EL-i asuvas keskuses või kui ta tõesti ka EL-i territooriumile jõuab, tuleb tal taotluse vastust oodata suures kontrollitud keskuses, mitte aga näiteks enda poolt sobilikuks peetud liikmesriigis;

* üldsõnalises deklaratsioonis jääb ka ebaselgeks, kuidas ikkagi suhestuvad omavahel vabatahtlikkuse printsiip ja Dublini regulatsioon, mida justkui otsesõnu ei tühistatud. Politico näiteks pakub, et ebamäärasus tuleneb sellest, et Itaalia soovis jätta alles võimalust nõuda tulevikus uuesti Itaaliasse jõudnud põgenike sunduslikku ümberpaigutamist liikmesriikide vahel;

* nagu mitmed riigijuhid on pärast koosolekut märkinud, on tegu eelkõige põhimõttelise kavaga, mille alusel edasi liikuda. Oluline on sama see, et kokkuleppe kiitsid samaaegselt heaks vägagri erinevate seisukohtadega liikmesriigid.

Pikemaid ülevaateid kokkuleppe sisust on hetkeseisuga teinud näiteks Politico, Euractiv ja EUobserver.

Berliin: Kreeka, Hispaania on nõus Saksa piirilt migrante tagasi võtma

Saksamaa teatas reedel kokkuleppest Kreeka ja Hispaaniaga, mille alusel võtavad nad tulevikus tagasi Saksa-Austria piirilt inimesed, kes on nende riigis registreeritud varjupaigataotlejad.

"Kreeka ja Hispaania on valmis võtma vastu asüülitaotlejad, kelle Saksa võimud tulevikus Saksa-Austria piiril tuvastavad ja kes on neis riikides Eurodaci registreeritud," ütles Saksa valitsus EL-i asüülitaotlejate sõrmejälgede andmebaasile viidates.

Seda peetakse suureks sammuks kantsler Angela Merkeli valitsuses tekkinud vastasseisu lahendamise suunas.

Berliini sõnul selgitatakse leppe üksikasjad välja järgmise nelja nädala jooksul ning seejärel hakatakse leppe täitmist "regulaarselt hindama".

Merkeli valitsuse siseminister Horst Seehofer on ähvardanud, et kui asüülitaotlejate tagasisaatmises üleeuroopalist kokkulepet ei sünni, hakkab Saksamaa neid juulis piirilt tagasi saatma.

Seehofer on ühtlasi Merkeli kristlike demokraatide Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu esimees.

Merkel ütles Brüsselis ajakirjanike küsimustele vastates, et Kreeka ja Hispaaniaga saavutatud kokkulepe on isegi rohkem, kui Seehofer nõuab.

"Need on mõjult rohkem kui ekvivalentsed," lausus Merkel.

Kui Baieri liidumaa peaks sulgema piiri Austriaga, ei jääks Merkelil üle muud, kui Seehofer vallandada. See aga teeks ilmselt lõpu erakondade seitsmekümneaastasele liidule.

Merkel kohtub koalitsioonikaaslastega nädalavahetusel ning annab neile ülevaate EL-i tippkohtumise tulemustest. Pühapäeval oodatakse avaldust sellest, kuidas koalitsioon kavatseb edasi liikuda.

Tusk kutsus samuti vabaühendusi korrale

Kokkulepe ei meeldi abiorganisatsioonidele, sest näeb ette migrantide hindamiskeskuste rajamise väljapoole EL-i, takistades sellega abivajajaid ühendusse sisenemast, ja "demoniseerib" päästjaid, kes Vahemerel migrante aitavad.

Vabaühenduste päästelaevu kutsus korrale ka Tusk.

"Me saatsime selge sõnumi kõigile Vahemerel tegutsevatele laevadele, ka vabaühenduste omadele, et nad peavad austama seadust ega tohi takistada Liibüa rannavalve operatsioone," ütles ta.

Itaalia immigratsioonivastane siseminister Matteo Salvini teatas reedel, et Itaalia sadamad ei luba kogu suve vabaühenduste päästealustel randuda ega isegi tankida.

Vabaühenduste laevad aitavad inimsmugeldajaid - "teadlikult või mitte", ütles ta.

ÜRO kiidab ettevaatlikult EL-i migratsioonikokkulepet

ÜRO migratsiooni- ja pagulasamet kiitsid reedel Euroopa Liidu kokkulepet Vahemere ületanud migrantide vastuvõtmise kohta, kuid hoiatasid, et üksikasjad vajavad veel väljatöötamist ja osutasid vältimatule vajadusele kaasata Aafrika Liit.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) pressiesindaja Leonard Doyle ütles, et tal on väga hea meel EL-i Brüsseli tippkohtumisel saavutatud solidaarsuse ja üksmeele üle.

Doye väljendas usku, et suurem osa EL-i kavandatavaid "maaletulekukeskusi" luuakse Euroopasse, ehkki EL peab ise otsustama, missugustesse riikidesse need tulevad.

Pagulasameti UNHCR esindaja Charlie Yaxley ütles, et ootab tippkohtumise tulemuse õiguslikku analüüsi, kuid tervitab suuremat koostööd asüüli vallas.

MSF: EL-i rändelepe näib olevat mõeldud hädaliste tee tõkestamiseks

Euroopa Liidu liidrite äsjasaavutatud migratsioonikokkulepe näib olevat mõeldud selleks, et takistada ka kõige suuremaid abivajajaid ühendusse sisenemast, ütles Prantsuse abiorganisatsioon Piirideta Arstid (MSF) reedel.

"Ainsad asjad, milles Euroopa riigid näivad olevat kokku leppinud, on tõkestada inimesi Euroopa lävel hoolimata sellest, kui kaitsetud nad on või milliste õuduste eest põgenevad, ning demoniseerida valitsusväliseid otsingu- ja päästeoperatsioone," ütles MSF-i kriisiabijuht Karline Kleijer.

EL-i 28 riigi liidrid nõustusid kaaluma nn maaletulekuplatvormide loomist ühendusest väljaspool, suurima tõenäosusega Põhja-Aafrikas, et põgenikud ei võtaks ette ohtlikku mereteed ega annaks tulu smugeldajatele.

Ükski kolmas riik ei ole seni end vastuvõtukeskuse kohana välja pakkunud.

Ka liikmesriigid võivad rajada põgenike menetluskeskusi, kuid üksnes vabatahtlikult. Seal otsustataks, kas inimene saadetakse majanduspõgenikuna kodumaale tagasi või võtab mõni EL-i riik ta sõjapõgenikuna vastu.

Kleijer suhtub eriti kriitiliselt võimalusse, et migrandid saadetakse Liibüasse, kus valitseb kaos.

"Nad muutsid rahastamise ja väljaõppe läbi silmagi pilgutamata ametlikuks Liibüa rannavalve kasutamise inimeste kinnipüüdja ja Liibüasse tagasiviijana," ütles ta.

"Euroopa valitsused teevad seda täie teadmisega, et need inimesed saadetakse suvaliselt kinnipidamiskohtadesse ja neile saab osaks ränk väärkohtlemine."

Kleijer hoiatas ka, et EL-i sammud takistavad abiorganisatsioone "tegemast tööd, millega EL-i valitsused toime ei tule, ja dehumaniseerivad abivajajaid".

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: