Apteegisõjas ravimifirma annab kirjas valitsusele ministeeriumi väidete pihta tuld
Sõda ravimiturul apteegireformi jõustamise üle ei vaibu: Benu apteegi emaettevõte Tamro Baltics saatis peaministrile ja kümnele valitsuse ministrile kümneleheküljelise ülevaate, kus toob välja ettevõtte arvates kümme valeväidet koos argumentidega oma seisukohtade kinnitamiseks, millega sotsiaalministeerium kaitseb apteegireformi.
Tamro Eesti tegevjuhi Janno Kure sõnul näitab riigikogus enne suvepuhkust algatatud eelnõu apteekide omandipiirangute tühistamiseks, et poliitikud on hakanud kolme-nelja aasta taguste otsuste ekslikkusest aru saama.
"Paraku kaitseb sotsiaalministeerium riigikogus mõjuanalüüsita valminud apteekide sundvõõrandamise plaani edasi, nagu näitab ministeeriumi soovitus valitsusele riigikogus algatatud eelnõu mitte toetada," selgitas Kurg.
Janno Kure sõnul on kõige arusaamatum sotsiaalministeeriumi jäikus ignoreerida konkurentsiameti ekspertiisi. "Eesti valitsusasutuste kompetentsikeskus konkurentsi alal on konkurentsiamet ning konkurentsi küsimused kuuluvad vastavalt konkurentsiseadusele konkurentsiameti pädevusesse. Sellest tulenevalt oleks mõistlik eeldada, et ka teised valitsusasutused tuginevad oma konkurentsialaste seisukohtade kujundamisel konkurentsiameti kompetentsile ja seisukohtadele," rääkis Kurg. "Antud juhul omistab aga sotsiaalministeerium apteekide omandipiirangutele selliseid konkurentsi edendavaid omadusi, mida konkurentsiamet kinnitusel seal ei ole."
Tamro saatis valitsusele kümnepunktise loetelu, kus näeb sotsiaalministeeriumi seisukohtades ekslikkust. Need on ravifirma sõnul järgmised:
- Ravimiameti apteegistatistika, elanike hinnangud, geograafiline analüüs ja toetusmeetmete analüüs ei näidanud, et Eestis oleks probleem ravimite kättesaadavusega maapiirkondades.
- Konkurentsiameti ekspertiis kinnitab, et vertikaalse integratsiooni keeld hoopis kahjustab konkurentsi apteegiturul, mitte ei paranda seda.
- Omandipiirangud ei aita tõsta apteegiteenuse kvaliteeti.
- Riigikogus ei ole hinnanud kogu apteegireformi põhiseaduspärasust ja ka õiguskantsler ei ole andnud toetavat hinnangut kogu reformi põhiseaduslikkusele.
- Apteegireformi kooskõla Euroopa Liidu õigusega ei ole analüüsitud, sest rikkumismenetlus jäi nn Ungari juhtumi tõttu poliitilistel põhjustel algatamata.
- Apteekide nn ketistumine ei ole oht rahva tervisele, vaid just tagab efektiivse ressursside kasutamise ja ühtlase kvaliteedi.
- Omandipiirangud ei vähenda ühiskonna kulusid ravimitele, vaid vastupidi - killustunud ja ebaefektiivne turg viib ühiskonna kulu üles ja hakkab survestama ravimite hindu.
- Haruapteekide tegevuse ümberkujundamiseks ei antud ettevõtjatele piisavat üleminekuaega, sest kahe seadusemuudatuse koosmõjus ja kohtuvaidluse tagajärjel jäi kolmest valikust kasutatavaks ainult apteekide sulgemine.
- Ettevõtjad ei ole saanud võimalusi omandipiirangute tingimustele vastamiseks, sest riik regulaatorina ei ole viieaastast üleminekuperioodi kasutanud ülemineku ettevalmistamiseks.
- Riigikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni ühisistungil 3. aprillil ei jõutud ühisele seisukohale, et muudatused oleksid jõus ja ootavad rakendamist.
Toimetaja: Merilin Pärli