Reformierakonna fraktsioon algatas juuni algul ravimiseaduse muudatuse, et pöörata tagasi apteegireformi jõustamine, millega riigikogu pani ravimite hulgimüüjatele keelu pidada apteeke, nii et nende omandiõigus peaks üle minema proviisoritele.

ERR kirjutas juuni algul, et hulgimüüjad on leidnud tankistproviisorite abil lihtsad skeemid, kuidas nõuetest mööda hiilida ehk sisuliselt reform oma eesmärki ei täida. Seepeale on mitmed institutsioonid, alates konkurentsiametist ja lõpetades sotsiaalministeeriumi endaga jõudnud seisukohale, et sellisel kujul apteegireformi oma eesmärki ei täida.

Samas aga jättis sotsiaalministeerium seaduseelnõule mõjuanalüüsi tegemata ega plaanigi protsessi praegu peatada või muuta, nagu on öelnud minister Riina Sikkut (SDE).

Seadusemuudatuse algatamise peale pöördus Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) asjasse puudutvate institutsioonide poole, et saada nende hinnang Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõule.

Rahandusministeerium vastas riigihalduse minister Janek Mäggi isikus kolmapäeval, et ootab sotsiaalministeeriumilt siiski eelnevat analüüsi reformiga kaasnevate riskide maandamise kohta.

Rahandusministeeriumi hinnangul näeb 2020. aastast jõustuv apteegireform ette, et pärast üleminekuaega toimub turuosalistelt omandi kohene võõrandamine ilma omaniku nõusolekuta.

"Sundvõõrandamiseks peavad olema selged ja mõjuvad põhjused, samuti peab olema kindlustatud, et võõrandamisel saadakse kohene ja õiglane hüvitis. Praegune regulatsioon võib kaasa tuua olukorra (osalused üle 200 apteegis tuleb võõrandada), kus proviisorid pole suure tõenäosusega finantsiliselt võimelised soetama apteeke, mistõttu jääb tänastel investoritel saamata ka kohene ja õiglane hüvitis," kirjutab Mäggi ministeeriumi hinnangus.

"Meile teadaolevalt ei ole tänaseks välja töötatud hindamiskriteeriume, sihttoetusi, garantiisid või muid mehhanisme, mis seadusejärgset osaluse võõrandamist lihtsustaks või toetaks. Seetõttu soovime teada, milliseid meetmeid peab sotsiaalministeerium vajalikuks, et tagada seaduse sujuv rakendumine, mis väldiks teenuse osutamisel katkestusi. Samuti peame oluliseks, et valitseks õiguslik selgus konkurentsiolukorra osas juhuks, kui investoril ei õnnestu üleminekuperioodi jooksul leida osapoolt, kes tema valdkonda tehtud investeeringu kohese ja õiglase tasu eest omandaks," tõi Mäggi välja probleemkoha.

Rahandusministeerium viitas, et Eesti on sõlminud teiste riikidega investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud, milles sisalduvad sätted selle kohta, et Eesti riik ei tohi teha midagi sellist, mis juba tehtud investeeringuid kahjustaks.

"Seetõttu peame asjakohaseks käsitlust, mis viitab kõrgendatud riskile seoses tehtud investeeringute kahjustamisega ning sellega kaasnevatele võimalikele Eesti vastu esitatavatele ka suuremahulistele kahjunõuetele. Sellest tulenevalt palume sotsiaalministeeriumil täiendavalt analüüsida tehtud investeeringute kahjustamisega seotud nõuete esitamise tõenäosust, nende nõuete võimalikku suurusjärku ja väljavaadet need nõuded kohtulikus vaidluses tagasi lükata," jääb rahandusministeerium kavandatava reformi suhtes ettevaatlikuks.

Justiitsministeerium ei ole oma seisukohta Riigikogule veel saatnud.